Naaskelnokk

FOTO: Peeter Nahko

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Naaskelnokk saabub Eestise aprilli keskpaigas või mai alguses. Eestise tuleb naaskelnokk pesitsema, peamiselt Lääne-Eesti saartele. Naaskelnokk lahkub Eestist septembris.

Välimus. Raske on kirjeldada naaskelnokka, kasutamata sõna elegantne. Elegantne on ta nii oma nõtkete ning sujuvate liigutuste poolest mida ta vaikselt veepõhjast toitu otsides teeb, kui ka oma modernselt mustvalge sulestiku poolest. Naaskelnokka pikk ja kõver nokk, mis on justkui rätsepa naaskel, on tema tunnusmärgiks, kuid võib ju ka nime järgi oletada. Pea on naaskelnokal nokast alates ja kukla taha välja ulatudes must, põsed on valged. Keha on tal üleni valge, tiivade ääred moodustavad aga musta ovaali tiiva ümber, mis katkeb vaid tiiva keha külge kinnitumis kohalt. Lennul saab nähtavaks, et naaskelnokal on mustad tiivaotsad, tiiva keskel ebasümmeetrilise kujuga must laik ning seljal kaks musta triipu. Võib ütelda, et naaskelnokal on proportsioonid paigas, pikka musta nokka tasakaalustavad pikad sinised jalad ja vastupidi. Kehakujult on ta tüüpiline kurvitsalane, oma suhteliselt saleda ning voolava kehaga.     
Emastel naaskelnokkadel on aimatav silmarõngas ja nokatüvel heledam sulestik, noorlindudel on seljapealne sulestik pruunika viirutusega ja ebaühtlasema musta tooniga kui täiskasvanud linnul.

Segamini võib ajada... Karkjalaga. Mitte liiga sarnased ja ka mitte ka liiga erinevad, jagavad nad samasid elupaiku ja sarnaseid pikkasid jalgu kuid karkjalal puudub naaskelnokale omane kõver nokk, samuti on karkjala keha pisut ümaram ning tiivad on tal üleni mustad ja jalad punased. Lisaks sellele on karkjalg Eestis üsna harv eksikülaline.

Levik ja rändamine. Naaskelnokk on levinud parasvöötme Euroopa osas ja Kesk-Aasias. Eestis on ta peamiselt Lääne-Eesti saarestikes esinev harv haudelind. Saabub siia märtsis- aprillis ja lahkub juunis-augustis Waddensee padumerede-alale kuhu koguneb hulgaliselt naaskelnokkasid sulgima. Septembris- oktoobris liiguvad edasi talvituspaikadesse Lääne-Aafrikas või Pürenee poolsaarel. Osad Hispaania ja Suurbritannia naaskelnokad on paigalllinnud.

Kus võib kohata... Naaskelnokka võib kohata tasastel ning niisketel rannaniitudel, laugetel randadel, jõesuudmetes ja madalaveeliste tiikide kallastel.

Eluiga. Vanim teada olev naaskelnokk on olnud 27 aastane, tavaline eluiga jääb 10-12 aasta juurde.

Eluviis. Nagu pikkade jalgade järgi otsustada võib, tegutseb naaskelnokk peamiselt madalaveelistel veekogudel, kust ta pead küljelt- küljele kallutades oma pika nokaga pinnavee selgrootuid kahlab. Kuigi naaskelnokk eelistab tegutseda madalamas vees, suudab ta ka tänu varvaste vahel olevale ujunahkadele ka ujuda. Elu- ja pesitsuspaigaks valib naaskelnokk paiga kus on võimalik teiste rannalindude eest võimalikult märkamatuks jääda.

Pereelu.
Naaskelnokad teevad pesa otse maapeale kuid üsna vee lähedale või koguni veest väljaulatuvale mättale, kus on kolm kuni neli, harvem viis muna. Haudeaeg kestab 23- 25 päeva mille jooksul mõlemad vanemad hauvad. Juuli lõpuks pojad lennuvõimestuvad.

Toidulaud.
Naaskelnoka toidulaud koosneb peamiselt madalas vees elavatest selgrootutest nagu limused, veeputukate vastsed, pisivähilised jne.

Vaenlased. Naaskelnoka peamisteks vaenlasteks on väikekiskjad ning röövlinnud. Kõik ohustavad peamiselt naaskelnoka mune.

Arvukus. Eestis pesitseb 100-150 paari naaskelonokki. Euroopas 37- 54 tuhat paari. Euroopas talvitub ca 45.000 naaskenokka.

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://en.wikipedia.org/wiki/Pied_Avocet
www.euring.org