Kährik - mitte vabal tahtel siin

FOTO: Jan Siimson

Kaitse Eestis. Kährikud ei ole Eestis kaitse all.

Elupaik. Tavaliselt elavad kährikud niisketes kohtades: jõe-, järve- ja mereäärseteld aladel, heinamaadel, soodes, leht- ja segametsades. Võtab sageli üle teiste loomade (rebased ja mägrad) nii mahajäetud kui ka kasutusel olevaid urgusid. Võib  eleda ka puujuurte alustes, tihedates põõsastes ning kividevahelistes urgudes.

Eluviis. Peamiselt öise eluviisiga. Talviti magab taliuinakut. Kodupiirkond võib olla 100-200 ha. Ei ole territoriaalne.

Suhtleb urisemise ja kiunumise teel haukumise kohta andmeb puuduvad kuigi ta koerlane on

Segamini võib ajada. Seda hallikat, lühikeste jalgadega looma on raske kellegi teisega segamini ajada, pesukaruga võiks, aga teda teadaolevalt Eestis kohatud pole kuigi ta võib siia mingi nipiga ikkagi sattuda.

Levik ja arvukus Eestis. Kährik on levinud kõikjal Eesti, ka suurematel saartel ning tema arvukuseks hinnatakse 15000 - 20000 isendit. Kährik on Eestisse karusnaha tõttu introdutseeritud võõrliik, kes on siin hästi kohanenud ning moodustanud elujõulise populatsiooni. Esimene kährik tabati Eestis Võru lähistel 1946. aastal.

Eluiga. Vabas looduses 3 - 4 aastat. Vangistuses on kuni 11 aastat.

Pereelu. Kährikud paarituvad veebruarist märtsini ja tiinus kestab 59-64 päeva. Pojad sünnivad aprillis-mais ja kaaluvad 60-90g. Poegi võib olla pesakonnas 2-19 kuid tavaliselt on 5-8. Noored suudavad iseseisvalt toime tulla 4-5 kuu vanuselt. Emapiimast võõrduvad aga kusagil 8-nädalaselt. Tahket toitu hakkavad sööma umbes kuuvanuselt, kusjuures toitjateks on mõlemad vanemad.

Toidulaud. Põhimõtteliselt kõigesööja. Närilised, kalad, kahepaiksed, viljad ja marjad, juured, mugulad, putukad ja pähklid. Võib süüa ka raipeid ja jäätmeid.

Vaenlased. Hunt, hulkuvad koerad ja inimene.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kährik on ainulaadne koerlane, sest ta magab talveund.Taliuinakuga seondub ka marutaudi viiruse inkubeerimine, mistõttu on kährik oluline viiruse edasikandja.

Jätab väljaheited ühistesse ‘’käimlatesse’’, mida võib ühes kodupiirkonnas olla mitu, kuid iga isend kõiki ei kasuta.

Euroopasse on see loom levinud läbi karusnaha farmide. Eestis lasti 1950. aastal tahtlikult loodusesse kusagil 90 looma.

Peetakse suuremas osas Euroopas kahjuriks.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Oma teadmised