Väiketüll

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Väiketüll saabub Eestisse aprilli algul ja lahkub augustis-septembris. Samal ajal võib kohata ka edasi rändavaid linde.

Välimus. Täiskasvanud väiketüllidel on puunikashall selg ja tiivad, valge kõht ja valge rind koos musta 'kaelusega'. Neil on pruun pealagi, valge otsaesine, must (ülaosas valge) silmaümbrus. Silma ümber on ka kollane rõngas. Nokk on must, jalad tuhmilt roosakad.

Segamini võib ajada... Liivatülliga. Väiketüllil on kollane silmarõngas ja ta on veidi väiksem kui liivatüll. Tal on must nokk, mis liivatüllil on eesosas oranzh ja tuhmid roosakadjalad, mis liivatüllil on oranzhid. Lennul on  liivatüllil nähtav tiivaalune valge joon, mida väiketüllil pole. Noorlindudel puudub silma taga hele laik ja otsaesine on tumedam kui liivatülli noorlinnul.

Levik ja rändamine. Väiketülli pesitsusalad on Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Euroopa linnud talvituvad Aafrikas, osades lõunapoolsemates kohtades on nad paigallinnud.

Kus võib kohata... Väiketüll pesitseb kiviklibul mageveekogude ääres ja harvem ka kruusaaukudes. Teinekord pesitseb ka mererannas. Toitu meeldib otsida mudastest kohtadest, mere ääres näiteks mõõnaga tekkinud laidudelt.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 13 aastat.

Eluviis. Väiketüll liigub maapinnal lühikeste sööstudega (jookseb paar meetrit, seisatub, jookseb jne). Jooksu keskel nokib kiirelt, kui midagi silma hakkab. Neil on komme toiduotsingul jalga maapinna vastu 'väristada'. Arvatakse, et taoline vibratsioon aitab 'Neil saakloomade eest oma kohalolu varjata.
Väiketüllid ei ole teiste väiketüllidega seltsivad. Nad võivad küll moodustada väikeseid parvi, kus on kuni 12 lindu, kuid tavaliselt on nad territorriaalsed ja ajavad oma territooriumitelt teised väikesed tüllilised minema. Võivad pesitseda pisikese kolooniana, pesade vahemaad on siis vähemalt 9 meetrit. On täheldatud, et pesakoha valivad nad võimalusel mõne suurema ja agressiivsema rannalinnu pesa lähistele -- tõenäoliselt turvalisuse kaalutlusel.
Kui röövloom või -lind pesa lähistele satub, teeskleb vanalind vigastatud tiiba ja üritab ohu pesast eemale juhtida. Sama kehtib ka juba omapead toimetavate poegade korral.

Pereelu. Kui väiketüll rändelt saabub, annab ta oma kohalolekust teada liblikapärase paarituslennuga. Välja näeb see nii, et isaslind lendab ringikujuliselt aeglaste tiivalöökidega ja laulab. Kuigi paaritumisaegne väiketüll on päris lärmakas, siis peale paaritumist jäävad nad vaikseks. Väiketülli pesa on lihtne lohuke, mõnikord on see ääristatud mõnede taimede ja kividega. Emaslind muneb 3-4 muna ja hauduvad mõlemad linnud 22-28 päeva. Ei ole harv nähtus, et munad hävinevad kas üleujutuste või kajakate käe läbi. Sellisel juhul muneb emane mõne päeva pärast uue kurna, tavaliselt väiksema kui esimene oli. Peale koorumist on pojad väga aktiivsed. Nad saavad lennuvõimeliseks  24-29 päeva järel peale koorumist. Emane võib enne seda juba uue kurna muneda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda enamasti 2 aastaselt.

Toidulaud. Toitub selgrootutest, eelistab putukate vastseid.

Vaenlased. Väikekiskjad, röövlinnud ja suured kajakad.

Arvukus. Eestis pesitseb kuni 1.000 paari. Euroopas pesitseb kuni 110.000-240.000 paari.

Iseärasused. On täheldatud, nagu ka liivatüllide juures, et mõnikord abistab vanalinde nii haudumisel kui ka poegade eest hoolitsemisel veel kolmas lind.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.oiseaux.net/birds
http://www.euring.org/data_and_codes
http://www.naturia.per.sg/