Päeva viimastes kiirtes
Linnud
Sügisest saadik on mu teed aeg-ajalt ristunud nurmkanadega, kes on näidanud ülimat ettevaatlikust, lahkudes vähimagi ohu korral ning hoides pikka distantsi. Enamasti nad jooksevad eemale, viimase ohu korral lendavad.
Talvisel ajal lahkutakse lumeurgudest, tunnelitest lennates.
Päeval kimbutab neid kanakull ning hämaruse saabudes on liikvel rebane. Rääkimata külmadest, karmidest, öödest.
Ei ole kerge neil see elu...
Olen otsinud võimalust neid kuldses valguses jäädvustada. Võib öelda, et kaadrid, mis varem kogetuna mälus püsisid, on nüüd olemas fotodena. Lähenetud roomates, toetudes kaamera lumele. Täiskaader.
|