Ettevaatust, auto!
Inimtegevus looduses
Kakkude kõige suuremaks surmaohuks on kokkupõrge autoga. Peaaegu oleks isegi selle patu oma hingele saanud, aga õnneks oli kiirus väike. Olin õhtul hilja tagasiteel luhalt (killustikukattega teelõigul keset luhta), kui äkki märkasin, et keegi istub keset teed. Võtsin hoo aeglasemaks ja olin veendunud, et lind tõuseb auto lähenedes õhku. Aga kui lind jäi juba auto kapoti varju ja ta polnud ikka veel õhku tõusnud, siis tagurdasin ja jäin vaatama mis juhtub. Lind istus edasi ja vaatas kord ühele, kord teisele poole. Pärast seda, kui olin teda mõne aja jälginud, tegin prooviks ukse lahti, et näha, kas lendab ära või mitte. Ei lennanud. Võtsin siis fotoka ja hakkasin pildistama. Alguses kaugemalt ja tasapisi roomates lähemale, kuni objektiivil tuli sisse lülitada lähima teravustamiskauguse võimalus. Auto mootor ja tuled tegid vajaliku müralise kattevarju ja andsid valgust. Lind vaatas endiselt kord vasakule, siis paremale ja siis jälle julgelt otsa. Mõtlesin, et kuidagi ma pean ta ju keset teed ära ajama ning hakkasin siis teleobjektiivi lainurga vastu vahetama, et minna veelgi lähemale ja vaadata, mis pilte siis õnnesub saada. Aga see oli siiski liiast ning lind lendas minema. Aga siiski mitte kaugele, sest kui hakkasin autoga edasi sõitma, siis saatis ta mind lennates veel mõnda aega.
Arvan, et ilmselt on ta sama räts, kes sillal põdramehi oma lennuga lohutab, kui need tühja mälukaardiga luhalt naasevad. Ka minu mälukaardile ei jäänud eile ühtegi põtra.
|
