Mängib nukkudega
Makro
Käesoleval fotol on dokumenteeritud situatsioon, kus häilurautsiku (Myrmica schencki) tööline hoolitseb Eesti ühe haruldasema päevaliblika, soo-tähniksinitiiva (Phengaris alcon) nukkude eest.
Soo-tähniksinitiib on erilise elukäiguga monofaagist (röövik toitub vaid ühel kindlal toidutaimel) obligatoorne mürmekofiil (assotseerub sipelgatega - lausa vajab neid ellujäämiseks), kelle röövik toitub esimesed kolm kasvujärku (2-3 nädalat) Eestis suhteliselt haruldase taime, südame-emajuure (Gentiana cruciata), õitel omandades kõigest 1-2% oma lõplikust kehamassist. Pärast kolmandat kestumist, neljandas vastsejärgus, laskub räävik maapinnale, kus ta jääb ootama täälissipelgaid perekonnast rautsik (Myrmica), kes ta oma kolooniasse adopteeriksid. Veel enam, kolooniasse infiltreerumiseks kasutab liblikas feromoone, mis on sisuliselt identsed sipelgate tuvastusferomoonidega (keemiline infiltratsioon ;)). Koloonias viibib röövik 9 või 21 kuud (osad röövikud arenevad valmikuks ühe, osad 2 aastaga, st. neil esineb loomariigis üliharuldane polümorfne kasv) toitudes sellest, millest sipelgavastsedki - töölised toidavad neid jahisaagi ning poolseedunud toidutompudega (ingl k on tegemist cuckoo feedinguga - põhimõtteliselt on nende keemiline varjestus niivõrd hea, et sipelgatöölised peavad neid endi järglasteks). Uurimused on näidanud, et iga tähniksinitiib jääb vähemalt lokaalselt (esineb lokaalne spetsialisatsioon) suurema tõenäosusega ellu mingi kindla rautsikuliigi koloonias! Lisaks on tähniksinitiiva röövikud ja nukud võimelised striduleerima (produtseerima helilisi signaale, a la nagu ritsikad seda teevad) täpselt nõnda nagu teeb seda koloonias kuninganna. St., et röövik on põhimõtteliselt suuteline hõivama koloonias kuninganna positsiooni ja vajadusel võib ta saata töölissipelgad kuningannat kukutama (töölised ründavad kuningannad nõnda rajult, et viimane hukkub). Ja seda kõike suudab üks väike sinine ohutu liblikas.. MIlline elukas!
|
