Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad
|
Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
|
Autor: Urmas K 
Pilt lisatud: 13.10.2013 |
|
5.00 |
 |
Ragnis (kaljukotkas@4.87) 2013-10-14 13:50:44 | 
Teistmoodi pilt! Tahaks kuulda, kuidas autor nii ligidale on pääsenud ja kas kohtumine ka pingeliseks muutus. :) |
5 |
|
Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2013-10-14 14:31:37 |
Juhtus see nii, et otsustasin ükspäev vahelduseks põtradele niisama mõnda sügismotiivi pildistada. Läksin selleks päise päeva ajal Ungru tammede juurde, seal on sellised vinged tammed, millest mõned püsti, mõned juba pikali ja neil kasvab igasugu seeni ja taimi ja üldse oli kõik sügiseselt kollane juba. Sain mõned seeneklõpsud teha, kui eemalt kostis raginat. Ega rohkem variante ei olnud, kui et kas karu või põder (karu olla seal mõned nädalad tagasi ka nähtud). Igatahes jätsin seened tammel sinnapaika ja läksin võserikku ragistajat otsima. Umbes 10 minuti pärast oli ragistajaks olnud mittekaru leitud. Vaatasime nii 20-30 m kaugusel läbi okste tõtt, vast 10-15 minutit, pärast mida tekkis mul tunne, et ega ma seal okste vahel pilti niikuinii ei saa ja läksin tagasi tammede juurde. Aga et sügismotiivide ja seeneisu oli selle vahejuhtumiga kadunud, siis läksin maanteel oleva auto juurde tagasi, et koju sõita. Pakkisin parasjagu asju autosse, kui põder samuti metsast välja tuli, Ungru tammedest nii 50 m eemal. Jõudsin kiiruga teleobje ette panna ja mõned pildid teed ületavast põdrast teha. Mõtlesin siis igaks juhuks minna vaatama, et kuhu ta suundus, et võibolla õhtul tagasi tulla. Sain natuke käia, kui avastasin ta metsas mind passimas. Mõtlesin, et kui ma juba siin olen, et lähen siis vaatan, kui lähedale saan. Alguses, kui üle maanteekraavi läksin, pani ta eemale metsa, aga siis vaatasime kaugelt üksteisega tõtt nii 30 minutit, pärast mida hakkas ta ise vaikselt lähedale tulema. Kui ma aga ise vastu sammusin, siis pani ta jälle eemale. Sain aru, et niiviisi on võimalik ehk mõned pildid siiski teha ja hakkasin siis metsas kõndima, et sobilikku võttekohta leida, ikka nii, et mina eemaldusin põdrast ja põder minul siis kannul. Lõpuks leidsin ühe kuivanud kraavi, mis natukenegi lagedat andis. Kui olime esimese tunnikese ära sisustanud, siis saime juba nii headeks sõpradeks, et ei lugenud enam minu lõhn ega ka see, et ma vahepeal tööasjus pidin moblaga rääkima jne. Konverter tuli üsna alguses juba ära võtta ja ka objektiivil seadistust muuta, et valida lähimat tervustamisala. Siis saigi sedasorti pilte tehtud. See tundus telega piltidest vast kõige omapärasem, hiljem panin lainurga ette ja tegin juba sellega keskkonnapilte. Lõpuks muutus ta juba nii julgeks, et enam ei tahtnud ka lainnurgale ära mahtuda, s.t. meie vahe oli juba ca 2m, siis pidin teda natuke eemale hurjutama. Kui olime ca 3 tundi seal metsavahel koos olnud, siis oli mul raskusi temast vabanemiseks. Kui ma tahtsin ära tulla, jooksis ta mulle järele. Pidin ikka kurja häält tegema ja käed laiali ajama, et teda eemale hirmutada. Võite ise arvata, kui ohtlik see on, kui vahemaa on 1-2 meetrit... Ega selline lähenemine noorele loomale muidugi õige ei ole, sest looma inimesega harjutamine võib talle hiljem ohtlikuks saada, seda just teiste inimeste tõttu. Aga et ma ise ennastki pooleldi põdraks pean, siis arvasin, et äkki mina võin seda samastumise tunnet loomaga siiski kogeda, see tundus siis nii loomulik. Pärast olid aga sellised kahetised tunded küll, kuigi minu enda pärast võiks põdrad ja ka teised loomad ja inimesed palju sõbralikumalt omavahel läbi saada, kui nad seda seni teevad. |
|
|
Ragnis (kaljukotkas@4.87) 2013-10-14 17:01:00 |
Põdralehm oli autorisse armunud! :)
Väga põnev lugu. Kummaline, et nii ligidale lasi. Enda rekord kitsedega on u 10m ja sedagi harva. Inimesed ja loomad võiks tõesti paremini läbi saada... |
|
|
Uve (kaljukotkas@4.76) 2013-10-14 18:14:13 |
Vägev elamus, koht on mulle tuttav ja sügisel on seal alati käidud aga põtra pole kohanud. |
5 |
|
Seiraja (karuott@5.00) 2013-10-14 18:30:54
Uskumatu lugu! Aga samas jälle ka tuttav - kui loodus on piltniku nö omaks võtnud juhtubki imelisi asju. |
5 |
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2013-10-16 12:35:17 |
Teistmoodi, detailne ja kõnetav pilt! Urmas, kas sellise lähivõtte ka tegid, kus nosu suurelt ja terviklikult peal ehk suuremast osast näolapist? |
5 |
|
Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2013-10-16 15:25:18 |
Nosust tegin poolprofiilis selliseid, kus ta lehti ja oksi sõi. Häda oli selles, et kui teravustad hambad, siis silm ebaterav ja vastupidi.
Põdra pea on ikka parajalt suur, mistõttu telega on päris keeruline lähedalt pildistada. See siinne pilt saigi vast nosust kõige parem, jättes mulje nagu nosu oleks vastu ekraani. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2013-10-17 10:02:01 |
Urmas, muidugi ei saa sa lähedalt telega nii, et hambad teravad ja silmad ka, egas ma seda pidanudki silmas :), mõtlesin, et ehk on nö mõni kaader sarnane siinsega, ainult mitte poolest peast, vaid tervest, et mõlemad ninasõõrmed ka kaadris, kas siis uduselt ja silm terav või siis teravalt ja kõik muu udune. Praegu nosu sisuliselt ju kaadris ei olegi, mitte et nii ei oleks vägev, aga vahva oleks nosu terviklikumalt näha, võimalusi sul vist iseenesest seal tundus olevat :P |
|
|
Sven Z. (tigekull@5.00) 2013-10-17 14:08:35 |
Väga võimas lugu. Paistab, et tegu on jahi ajal emast ilma jäänud loomaga. Sellest ka selline seltsilise otsimise vajadus.
Mine kindlasti tagasi ja vaata, kas näed veel sõpra. |
|
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor... |
|
