Maailma peegel
Kodumaa maastikud
Kuskil kauges laanes olla olnud nõiutud allikaauk. Küll old see noori meha neeland, sest vanaaasta õhtal käind augu ääre peal näkid istumas. Laulsivad seal teised kui liukesed, omal naaritsanahksed kasukad selgas ja viheld teised end ärmaehis kuuseokstega. Kes aga kuuld teiste kena lõeritamist old kohe kui lummuses ja kiskund teisa kohe sinna augu poole. Nigu natukene lähemale saand, et lõõritajaid kaeda, kadund teised kui sulpsti auku ää, ainult laulukõla jäänd veel metsa vahele kajama. Siis kippund noored mehed augu ääre peale teistele järele kaema ja robaki … oldki sees ning ega allikas neid änam välja and.
Ma olen kah mõne korra seda auku otsmas käind, aga täpselt põle üles leind või ju põle jälle siis vanaaasta õhta trehvand, et ma põle seal ühtegi lõeritamas kuuld ega näind ja ma juba vanemapoolne mees kah.
|
