|
Kodumaa maastikud
Kultuurmaastike kohta võiks ütelda, et kui põllud on kõrbed, siis kivihunnikud nendel põldudel on oaasid ja kui põllud on meri, siis kivihunnikud on saared. Hea, et selle kivikoristamisega omalajal nii liiale ei mindud, et neid kive üldse kuskile minema ei veetud. Siis poleks need kultuurmaastikud enam sugugi nii liigirikkad nagu nad meil praegu on. Ühel tüüpilisel kivisaarel nõib kohata väga kõrget liikide kontsentratsiooni ja kooseluvõimet. Olen leidnud ka ühe säärase juhuse kus kivihunnikus (pean küll tõele auandes tunnistama, et see asus ühe lepiku läheduses, aga siiski...) pesitsesid laaneloomadena tuntud mägrad. Rääkimata rebastest, kitsedest, igasugustest närilistest, jäneski teeb vahel pojad sinna, metskitsed peatuvad aegajalt ja suurest hulgast linnuliikidest kellele on ümbruses asuv põld kui viljaait ja kivihunnik justkui kindlus. Ei tohi unustada ka taimestikku. Punane leeder, erinevad pajuliigid, toomingas, vaarikas, põdrakanep jne. jne. Selline liigiline kooslus mida ei kohta kuskil mujal. Samblad ja samblikud. Loodus kohaneb.
420mm f5,6 1/200s ISO1250
|
