Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad
|
Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
|
Autor: remo 
Pilt lisatud: 06.04.2009 |
Käigu pealt
Metsloomad
Tasakaaluks suvistele koprapiltidele.
|
|
4.70 |
 |
Sven Z. (tigekull@5.00) 2009-04-07 09:16:37 | 
Pilt on iseenesest täitsa vahva, kuid ma ei teagi, mida hinnata, sest autor räägib siin mingist tasakaalustamise ülesandest, mille ta pildile on seadnud. Remek proovis ühel päeval kakupilti varesega tasakaalustada. Tollest ma ka hästi aru ei saanud. Ilmselt on viga minus...
Kui nüüd vaadata puht arvuliselt, siis on suviseid pilte looduspildis tõesti rohkem, kuid need on sedavõrd head, et nende tasakaalustamiseks peaks see pilt ikka palju tugevam olema. Kui veel arvesse võtta seda, et suvel on kopraid tunduvalt raskem pildistada, kui talvel, siis jääb see pilt puhta hätta.
Ah, mis ma siin ikka jahun, vaatan ainult pilti ja mulle vaatab vastu väga hea pilt. Teisi ülesandeid ei peagi pilt täitma. |
4 |
|
Toomas Ili (kaljukotkas@4.68) 2009-04-07 09:35:13 |
Suur osa neist suvistest superkoberitest siin on vist sest "Tartumaa julgete" pundist, kellest sa isegi aegu tagasi Jahimehes loo kirjutasid ning kes tänu oma liigsele julgusele ka inimkäe läbi sealsamas lõpu leidsid? |
|
|
poolveeline (saarmas@4.53) 2009-04-07 13:46:49
Pilt väga mõnus, sellise värvusega looma eriti muu valgusega pole mõtet pildistada.
Toomas tõi väga hea mõtte välja, kui me hakkame rääkima tasakaalustamisest.
Urmas Tartese artikkel loodusfotograafiast pärast Hannu eksimust lugedes jäi kõrva, et looduspiltnik peab aus olema. Pilt ütleb tuhat sõna aga jätab paraku kümme tuhat ütlemata.
Ehk siis tagasi Toomase mõtte juurde, kui suur osa Janografi ja Sveni suvistest piltidest siin keskkonnas on Tehtud loomadest kes inimesega harjunud, siis kui see pilt tehtud metsikust loomast siis ta ikka tasakaalustab küll seda olukorda.
Tulles tagasi aususe juurde siis kus on eelmainitud piltidel kirjed, et tegu inimesega harjunud loomadega.
Ja uskuge mind, mina juba tean mismoodi käitub metsik kobras ja mismoodi inimesega harjunud loom. Paraku meenub mulle, et mõningad korrad kui ma nende piltide all sõna võtsin, ei häirinud see kedagi, et loomad inimesega harjunud, mis kopra suguse eluka puhul annab eriti tunda.
Ehks siis kõik on väga suhteline ja enamus otsustab toetudes eeskujude arvamusele.
Hinde panen siis kui autor kinnitab looma metsikust. |
|
|
Sven Z. (tigekull@5.00) 2009-04-07 13:53:50 |
See kobras on ka inimesega harjunud. Ühel päeval jalutasin ma talle 10 meetri peale, tema toimetas edasi ega pööranud mulle tähelepanugi. Seega ei tasakaalusta.
Selle inimesega harjumise jutu peale ütlen ma Remekile, et siis ei saagi Emajõe vesikonnas kopraid pildistada, sest nad kõik on inimesega harjunud. Isegi Alam-Pedja looduskaitsealal, sest sealgi liigub äärmiselt palju kalamehi ning ka suvine paadiliiklus meenutab rohkem paadirallit. Seal pole probleemi koprale paadiga paatri meetri peale sõita ja muudkui pildistada.
Sellest lähtuvalt pean ma küsima, et kuskohas praegust Eesti kopraolukorda arvestades (kus iga kraav on sisuliselt asustatud) on üldse võimalik metsikuid kopraid jäädvustada? Minu arvates on metsik see, kui looma juhib tema vaba tahe. Kui ta asub elama inimese lähedusse, sest see paik pakub talle parima toidulaua ning häid elamistingimusi, siis pole midagi teha.
Seega on minu arvates nii nende suviste kobraste kui ka siinsel pildil ilutseva looma puhul tegemist metsikute kobrastega. |
|
|
remo (võsavillem@4.99) 2009-04-07 13:58:48 |
Jah, see pilt on tehtud ikka metsikust koprast.
Tasakaalustamise mõte oli mul lihtne - talviseid koprapilte on siin lihtsalt tunduvalt vähem. |
|
|
remo (võsavillem@4.99) 2009-04-07 14:06:19 |
Millest sa räägid Sven? See kobras siin ei ole inimesega harjunud ning 10ne meetri peale jalutamine ei tulnud nende puhul kõne allagi. Kahenädalase (11 päeva) jooksul oli mul kahel korral kahetsusväärne juhtum, kus vaatamata allatuult varitsemisele mängis tuul vingerpussi ja keerutas mu lõhna koprani - see oli ka viimane hetk kui seda kobrast sellel päeval nägin. Minek oli kiire. |
|
|
remo (võsavillem@4.99) 2009-04-07 14:13:10 |
Kas sa Sven tahad väita, et sa oled sellele samale koprale 10ne meetri peale jalutanud?!? |
|
|
Sven Z. (tigekull@5.00) 2009-04-07 14:14:31 |
Hmm. Kõik koprad seal, kus sa neid pildistasid on inimesega harjunud. Vähemalt vist Remeki mõistes, minu mõitses on neid siiski päris raske hästi pildile püüda. Ühel päeval läksin ma sinna kopraid vaatama ja nägin, et keegi lamab juba ees. Vaatasin läbi teleobjektiivi, et sina. Mõtlesin, et okei, ei hakka segama ja sõitsin edasi, vaatasin teisi koprakohti. Kui olin tiiru peale teinud, siis olid sina juba läinud, kuid kobras alles. Mõtlesin, et vaatan kah, kui suureks auk juba sulanud on ja millega härra tegeleb ning jalutasingi ligi. Kobras sõi eemalt toodud puuoksa. Vaatasin teda natuke aega lootuses, et ehk läheb paremale positsioonile, kuid seda ei juhtunud. |
|
|
Marguss (põõsalind@4.36) 2009-04-08 16:11:35 |
Remek, sina kui kopraspetsialist, kas sa oskad öelda, mis valu neid arglikke loomi ajab inimese juurde, kus nad stressi taludes peavad inimestega harjuma. Või nad siiski ei kannata stressi all, vaid näitavad üles kiiret kohastumisvõimet? Sõna "metsik" tähendab looduslik, inimtegevusest puutumata. Kas need loomad tulid Tartu linna vabatahtlikult, sõbralike inimkaaslejatena, inimese poolt suunamata. Või lõi inimene neile paratamatuse? Pean silmas Tartu kopraid. |
|
|
Sven Z. (tigekull@5.00) 2009-04-08 16:43:02 |
Ma kuulaks ka heameelega Remeki kommentaare. Teisalt ka selle kohta, et kas sinu mõistes metsik loom jääb 10 meetri pealt kaameraklõpse kuuldes oma toimetuste juurde või laseb jalga? |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-04-08 21:28:52 |
Olen seisukohal, et ega eriti see katikuklõpsu taluvusaste just looma metsikust ei määra, iga loom on omamoodi iseloomuga ja tunnetab ohte erinevalt. Kui sealsed koprad on inimestega rohkem harjunud, las siis olla nii, ega nad sellepärast vast vähem metsikumad küll ei ole ja see fakt, et nad inimestega mõnevõrra rohkem harjunud on ei peaks kah seda hinnet vast eriti mõjutama. |
|
|
Sven Z. (tigekull@5.00) 2009-04-08 21:31:15 |
Mina arvan ka nii nagu Erik ja ilsmelt ka kõik teised. Aga kuulame ära Remeki arvamuse. |
|
|
Sander.H (reinuvader@3.77) 2009-04-08 23:19:35 |
Kas kobrast, kes ei tee kaameraklõpsudest üldse välja võib nimetada metsikuks? Kas koprad ei ole enam metsikud, kui 300 meetri pealt on kuulda automüra, koera haukumist ja inimese tegevust?
"Oma" kopraid olen tõsisemalt jälginud eelmisest suvest ja valjust katikuhelist ei ole nad mitte kunagi välja teinud. Jahimehi seal ei käi, kalamehi üldsegi mitte. Arvan, et olen ainuke inimene, keda need koprad üldse näinud on :)
Kui neile mõnikord oma kohalolekuga vahele jään, siis ei põgene nad valju sabalaksu vaid kerge sukeldumisega. Kujutan ette, et kui neist kanuu või paat mööda kihutab, siis põgeneksid nad esialgu kaldaäärsesse taimestikku ja peale mõningast nuuskimist turvalisse urgu. Kas selliseid kopraid võib nimetada inimesega harjunud loomadeks või on nad ikkagi metsikud?
Või on metsikud ainult need loomad, kes elavad inimasutusest mitme kilomeetri kaugusel? |
|
|
poolveeline (saarmas@4.53) 2009-04-09 09:37:27
Kõigepealt vastaksin siis Margussi küsimustele.
Antud Tartu kobraste puhul lõi inimene neile paratamatuse, tihe asustades nende loodusliku elupaiga . Kobras vajab selleks, et sigida kindlat territooriumi. Pojad tulevad siis kui territoorium hõivatud piirid tähistatud ja vajalikud kommunikatsioonid loodud. Kodualade pärast käib verine võitlus, milles saadud haavadesse paljud loomad hukkuvad.
Tartu koprad tulid linna ja leidsid vaba territooriumi, loomadel oli valik kas harjuda, minema kolida või otsad anda, kuna pidevas stressis ei saa organism funktsioneerida. Loomad valisid harjumise tee mis neile ka ilmselt saatuslikuks sai, kuna inimese lõhnaga harjunud loomale saab ikka väga ligi kui tahta.
Ehk siis neid loomi ei toonud keegi Tartu linna, nad tulid ise. Poliitiliselt korrektselt öeldes on sellised loomad looduslikud inimesega harjunud isendid. Kelle kõige olulisem meel haistmine, ei pea inimlõhna otseseks ohuallikaks, muidu on nad loomad nagu loomad ikka.
Lihtsalt nende jäädvustamist ei saa võrrelda samal aastaajal mitte inimesega harjunud loomade jäädvustamisega. |
|
|
poolveeline (saarmas@4.53) 2009-04-09 09:51:34
Vastuseks siis Svenile ja kõigile teistele, kes arvavad, et inimesega harjunud kopra pildile pole vaja alla mingit kirjet selle kohta lisada.
Võtan selle teemal siin sõna viimast korda põhjalikumalt, ja teen seda kui poolveelisi loomi uuriv spetsialist kelle jaoks on see töö mida teen päevast päeva.
Ja kuna ültsus otsustab siis saan aru, et siin keskkonnas pole mul võimalik Sveni arvamuse vastu saada, isegi omaala proffessionaalina, kuna see on siin Looduspilt ja Sven selle looja ja vaieldamatu liider.
Antud teemal võiks mitu mitu lehekülge teksti kirjutada, seega üritan kokkuvõtvalt oma lõppsõna öelda.
Eestis on praegu kobras väga arvukas poolveeline imetaja kes asustab enamusi meie veekogudest. Sellises olukorras loomi väga hea jäädvustada, kuna on palju isendeid kes keskmisest erinevad. Näiteks keskmisest vanemad, julgemad, näljasemad, uudishimulikumad, nooremad. Enamasti need keskmisest erinevad loomad on heaks saagiks jäädvustajale.
Seega on võimalik kõigilt Eesti veekogudelt leida loomi kes üsna julged. Kopra puhul mängib väga suurt rolli aastaaeg, kuna talvel neid loomi tunduvalt lihtsam jäädvustada kui suvel. Suvel loomad hästi söönud ja vitaalsed.
Ei saa nõustuda väitega, et Eestis polegi metsikuid kopraid. Nõustun väitega, et teatud aegadel saab paadiga koprale üsna ligi sõita ja loom ei põgene kui lõhn otseselt peale ei lähe. See on kõigil veekogudel nii, mitte ainult Emajõel.
Tulenevalt kopra käitumise eripärast võib ka väga metsikutes paikades, näiteks mõned piirkonnad Soomaal, loomale ligidal toimetada ja teda jäädvustada või jälgida.
Ehk siis kogu Eesti kobraste kodustatuks pidamise väide ei pea paika. Emajõe süsteemis väga palju kopraid, seega leiame me siit tõesti igasugu tegelasi kes kardavad vähem või rohkem inimest.
Inimlõhnaga harjunud kopraid on kordades lihtsam pildistada kui neid loomi kes seda pole. Seega palun ärgem rääkigem juttu natukene rohkem inimesega harjunud loomadest.
Selliste isendite jäädvustamise vastu pole minul isiklikult midagi aga seda mitte pildi all kirjutada on teadlik asja mitte rääkimine, pehmelt öeldes.
Seda teemat võiks märksa pikemalt lahata, kuid paraku on mul ka muid tegemisi.
Ehk siis olgem ausad. |
|
|
Sven Z. (tigekull@5.00) 2009-04-09 11:02:53 |
Oioi, seda pole küll kuskil öeldud, et mina siin leheküljel mingi eksimatu jumal olen. Olen eksinud minevikus ja eksin kidnlasti ka tulevikus. Sellepärast tahtsingi ju Remeki arvamust kuulda, et oma arvamusele lõppkuju vormida. Muidu poleks ma ju seda teinud, vaid range jumaliku käsuga kõik lõplikult paika pannud :D
Ühesõnaga, mida me võime Remeki jutust järeldada? Minu arvates seda, et julgeid ja teatud määral inimesega harjunud loomi on praeguse asustustiheduse juures kõikjal. Seetõttu on väga raske aru saada, millist looma sa parasjagu pildistad. Metsikut või harjunut? Sellepärast on raske seda märget pildi alla panna. Ma ei mäleta, et mina, või keegi teine oleks kuskil öelnud, et sellist märget pole vaja.
Remek, sul jäi kommenteerimata selle pildil oleva isendi metsikus. Kas loom, kes laseb ennast nii lähedalt pildistada (pildistamine teeb tahes tahtmata palju lärmi. Näiteks kaovad kitsed-rebased 10-15 meetri peal klõpsu kuuldes koheselt) on metsik või mitte? Sa räägid siin peamiselt haistmismeelest, kuid kopral on väga hästi arenenud ohutuvastusmeeleks ka kuulmismeel. Kuidas sellega lugu on? Kas metsiku looma puhul me saame rääkida 10 meetri pealt kümnete minutite vältel katiku klõbistamisest? |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-04-09 14:43:29 |
Ma saan Remeki seisukohtadest täiesti aru, aga aususele viitamine ei tundu sellegipoolest vähemalt antud pildi puhul küll väga asjakohane, vähemalt seni kuni ei ole kindlaid kriteeriume paigas mille järgi otsustada seda kas loom on inimestega harjunud või mitte. Ka kõige metsikumate loomade julgusaste on isendite lõikes ju väga erinev. Ma ei leia, et piltniku ülesanne peaks olema nende piiride väljaselgitamine - piltniku ülesanne on ikka hetke jäädvustamine. |
|
|
Taavi Kask (vanasokk@) 2009-04-09 21:44:48 |
Mina võin tuua kobraste metsikulisusest sellise näite:
Koprapere,keda aasta tagasi jälgima hakkasin elas ühel väikese vooluga kraavil,umbes 300 m eemal on maja kus pidevalt lõugavad koerad ja kisavad lapsed,nendega olid koprad harjunud täiesti ja ei teinud neist väljagi,sain minagi tihti päris ligidale neile,kuskil 6-7 meetri peale( välistatud oli muidugi 2-3m nagu Tartu kobrastel) kui siis see aasta tuli pööre,ilves käis kopraperet talvel tihti kimbutamas ja nüüd on 4 koprast järel 1 kes on muutunud enda pere kaotamise tõttu täielikult,välja tuleb alles heal juhul 20 min enne pimedat,kui juba lapsed ei kisa ja koerte haukumist vähem,kahtlaste helide korral tema territooriumil sukeldub vaikselt ( sabalaksul pole mõtet,sest nüüd on ta üksi) ja ei ilmugi välja enam terve õhtu. |
|
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor... |
|
