Linnud
Seitse kilomeetrit, põlvini lumi, märjad sokid, rakkus jalad, koti tassimisest valutavad õlad, vaikne rõõm, et kõva pinnaseni on jäänud alla kilomeetri ja siis paneb emake Loodus kraavi äärde pesakonna nurmkanu!
Ja kõigest hoolimata jooksen kolmesajameetrise ringi, lootuses kanakarja seosetus sikksakitamises suunda ära arvata, hüppan üle kuivenduskraavi, libisen ja löön põlve ära, kuid rooman hanges edasi. Mäng kestab umbes kümme minutit, siis jäävad kanad seisma, vaatavad minu lumesegust ukerdamist ja nende kluk-kluk-kluk meenutab kahtlaselt naeru. Paus Browni liikumises kestab 5-10 sekundit ja kanad jooksevad lähedalasuvasse põõsastikku. Näha neid enam pole, kuid kluginat ja itsitamist
piirkonna kõige kohmakaima looma üle on selgelt kuulda.
Võite kindlad olla, Kõrvemaalt tulete alati rahulolevalt tagasi.
ISO 400, F5,6, @400 mm.
|