Perega väljas söömas

Selle õhtul läksin metsa kindla sooviga metssigasid pildistada ja ei pidanud kahetsema. Kohale läksin kaheksa paiku, istusin maha ja jäin ootama. Umbes kell 21.40 kuulsin metsas raginat ja sealt nad tulid, metssead. Kõigepealt tulid nähtavale suured notsud ja hetkepärast ka põrsad. Natukene aega asjatasid nad metsaääres ja siis, joostes otse üle põllu minu poole, ma juba mõtlesin… Hetke pärast olid nad minu ees kohas kus nad tavaliselt süüa saavad. Seal me siis olime mina ja metssead. Mina üritasin muidugi pilti teha aga kuna kell oli palju siis teate isegi. Metsead muidugi kuulsid ja nägid mind aga lõhna ei tundnud sest tuul oli minule soodne. Nad olid minust umbes 15-20 meetri kaugusel, vahepeal eemaldusid ja siis jälle tulid lähemale ja nii jälgisin neid umbes 20 minutit, vahepeal vaatasin neid palja silmaga sest fotokast tundusid nad liiga lähedal. Muidugi ma värisesin aga mitte hirmust. Lõpuks nad eemaldusid vaikselt ja mina kasutasin võimalust minema hiilida, et metsead saaksid rahus ajada oma metssea asju. Ilus õhtu oli mis sest, et pildid on nagu on. Elamus oli võimas. See pilt meeldib mulle sellest õhtust kõige rohkem, tean ,et põrsaste lõikamine on paha aga muud moodi polnud seekord võimalik, edasi tuleb juba suure sea tagumik. Kodus pilte vaadates lugesin kokku 7 suurt metssiga, põrsaid oli võimatu lugeda, neid oli seal vist mitu pesakonda. Loodan, et suutsin teile edasi anda killukese sellest õhtust.