Kogu perega minu fotokoti otsas
Metsloomad
Sel õhtul tundsin ma üle pika aja, et viibin tõeliselt looduse keskel. Ümruses on u 80 ha põldu, mis asub sügaval metsade keskel. Ei maju, ei suuri teid. Paar emist põrsastega on juba varakult odras. Kui üks emistest pikali viskab jooksevad ka teise emise põrsad tema otsa turnima ja vastupidi. Viskan fotokoti kivihunniku juurde teeserva. Nii on lihtsam hiilida. Tuul on emiste suhtes ebasoodne ja ma ei hakka juba eemalduvaid loomi häirima. Keeran otsa ringi ja korraga märkan võsast väljuvat sokku, kelle loojangupäike värvib lausa leekivoran˛iks. Klõpsin ajaviiteks siis seda. Mõne aja pärast hakkab sokk aina tihemini kivihunniku poole vaatama ja lõpuks kuulen ka mina, et seal ragistatakse. Sokk jookseb minema ja mina jään ootama, et mis edasi. 10 - 15 min ja ei midagi. Ajan selja sirgu ja hakkan omis mõtteis fotokoti poole minema. Tõstes pilgu näengi sellist pilti. Tardun, kükitan, tõmban kolmjala lahti ja saan mõned pildid. Siis nad lahkuvad vaikselt. Fotokoti juures leian põdralehma jälje vaevalt paarikümne cm kauguselt kotist. Huvitav, et nad lõhna ei peljanud. Meeldejääv õhtu igaljuhul.
ISO800 300mm f/4 1/60s statiivilt.
|
