Pilditöötlusest algajaile

Artikli lisas: Mario Kadastik (toruonu) Tekst ja fotod: Mario Kadastik

Kuna tänapäevane fotograafia on muutunud järjest rohkem digil baseeruvaks või digitaalset väljundit omavaks, siis järjest suuremat tähtsust omab ka selliste piltide töötlus. Digifotograafia korral on kaks varianti pildistamiseks. Kui pildistada RAW failina, siis salvestatakse iga sensori piksli informatsioon ilma interpretatsioonita. Sellisest infost pildi saamiseks on vaja see interpreteerida. Kui pildistada JPEG failina, siis tehakse see interpreteerimine ära kaameras. Kaamera lisab automaatselt teravust, kontrasti ning üritab panna paika valge balanssi ja värve. Kui aga kasutada RAW faili, siis tuleb see interpreteerimine kõik ära teha arvutis. Isegi kui mitte pildistada RAW failina, siis kaamera interpretatsioon ei pruugi olla parim.

Antud artiklis üritan rääkida mitmest tavapärasest puudusest mis piltidega juhtub kui neid tagantjärgi töödelda või töötlemata jätta. Kas see pilt on siis RAW-na pildistatud ja seejärel töödeldud arvutis või pildistatud JPEG-na või üldse tegemist skänniga ei oma tegelikult nii väga rolli kuna enamus kirjeldatud tegevusi sobivad kõikide juhtude jaoks.

Enamus pildi korrektsioone on mõtekas teha siis kui pilt on veel vähendamata. Seda seepärast, et siis on olemas kõige rohkem informatsiooni pildi kohta ning see võimaldab pildist kätte saada kõige rohkem. Kui pilt vähendada, siis on tahes tahtmata tegemist mingit sorti keskmistamisega ja kaotame detailides.

Vaatame siis esmalt paari protsessi mis võivad aidata juhul kui muidu hea moment on mõne tehnilise viperuse tõttu jäänud poolikult teostatuks. Esimene selline tavapärane juhtum on see, et kaamera valgusmõõdik on ära petetud taustavalguse/heleda tausta/tumeda tausta poolt. Selle tulemus on üldjuhul see, et pilt võib-olla üleni säritatud hallikaks (näiteks talvine lume pilt kus valge lume asemel on hall lumi ning ka mustad objektid on kergelt hallika alatooniga). Selliste piltide puhul on kaks varianti. Kui pildil on olemas korralikult esindatud nii heledad objektid kui tumedad objektid, siis tasub proovida Image->Adjustments->Auto levels (CTRL+SHIFT+L). Kui tulemus muutus ebanormaalseks saab eelneva olukorra alati taastada Edit->Undo (CTRL+Z) või kui sai tehtud paar tegevust, siis Edit->Step Backward (CTRL+ALT+Z) niikaua kuni algne olukord taastatud. Teine variant on see, kui auto levels annab imeliku tulemuse, siis tuleb käsitsi levelid paika panna. Seda siis Image->Adjustments->Levels (CTRL+L). Vasaku slaideriga saab panna paika musta alguse, parempoolsega valge alguse ning keskmisega neutraalset halli. Üldiselt kui panna histogramm slaiderite vahele, siis keskmisega saab valida olukorra kus pilt tundub kõige normaalsem. Alternatiiv on kasutada värvi valijaid. Valida must pipett ning klikkida pildi osale mis peaks must olema, valge pipett ning klikkida osale mis peaks valge olema ning seejärel hall pipett ning valida mingi varju ala kus peaks pildil olema kujutatud neutraalne hall. Eks selline tegevus vajab katsetamist ja harjumist, et saada parimat tulemust. Kui käeparst on RAW fail, siis on parem selline toonide ja säri paika panemine RAW konvertimisel kuna sellisel juhul kaotab vähem informatsioonis.

Teine tavapärane protsess mis juhtub vale särituse juures on see, et meid põhiliselt huvitanud osa pildist jääb tumedaks. Selleks tasub vaadata näiteks kaasa pandud esimest pilti punaselg õgijast kus säri mõõtja pettis ära teiselt poolt hekki paistnud päike. Nagu näha on linnu keha ja pea jäänud varju. Sellisel puhul aitab Image->Adjustments->Shadow/Highlights. Antud pildi puhul on eelnevalt veel valitud ära lasso tööriistaga ka ainult õgija, et mitte võimendada detaile hekis. Sedasi on alati võimalik kõiki protsesse limiteerida vaid mingile kindlale osale pildist. Kui sedasi pilt väga ebaloomulikuks muutub kuna tekivad järsud üleminekud, siis saab alati klõpsata parema hiirenupuga selekteeritud alal ning valida Feather. Seal paika pandud pikslite raadiuses tehakse hajutust ning see võimaldab tasandada üleminekuid. Tagasi tulles Shadow/Highlight juurde, siis olles valinud linnu keha on võimalik slaideriga valida kui palju detaile varjust välja tuua. Üldiselt tuleb arvestada, et kaamerate sensorid on logaritmilise skaalaga ning see tähendab, et enamus detaile on heledas osas ning mida tumedamasse alasse minna, seda vähemaks jääb detaile. See tähendab, et väga tugevalt tumedaid alasid võimendades võimendame me tegelikult juba müra ning see muudab pildi koledaks. Antud juhul oli võimalik pildist veel täitsa ilusti kätte saada õgija detailid ning isegi silm on eristatav nagu näha teiselt pildilt temast.

Veel üks tavapärane viga mis juhtub on see, et kui on tegemist vahetatavate objektiividega kaameraga, siis objektiivide vahetamise käigus satub kaamerasse paratamatult tolmu. See tolm ei ole enamasti väga märgatav kui pildistada väga suurte avadega (väikeste f numbritega), kuid näiteks makrot pildistades kus enamasti keeratakse ava hästi kinni tulevad kõik sellised tolmukübemed esile. Selleks, et neist lahti saada on kaks varianti: esiteks - puhastada sensor mida võiks alati teha või kui pilt juba tehtud, siis variant kaks on kloonida sodi kõrvalt pildi enda sisu sodi kohale. Selleks tuleb valida Clone stamp tool (S), valida sobilik raadius (sõltuvalt kübeme suurusest) ning hoides all ALT nuppu valida koht kust pildi materjali kloonida. Enamasti on see siis vahetult tolmukübeme ümbrusest, et mitte tekitada värvierinevusi. Seejärel tuleb liikuda hiirega tolmukübeme peale ning kui seal nüüd klikkida, siis kopeeritakse eelvalitud tsoonist hiire kursori alla jäänud osa üle. Seda meetodit on rakendatud piltidele kolm ja neli. Esimesel on liblika tundlal suur tolmukübe, teisel on see eemaldatud kloonides tundla muudest osadest vajalikud pikslid asemele. Efekt on sarnane sellele nagu poleks teil kunagi tolmukübet sensoril olnudki.

Olles teinud kõik vajalikud parandused pildile suurest peast, on aeg viia pilt lõppkujule. Looduspilt.ee puhul tähendab see pikema külje viimist 600px peale. Selleks valida Image->Image Size ning asendada suurem number 600px, photoshop arvutab ise välja kui suur teine külg peaks olema, et vähendamisel ei rikutaks pildi proportsioone. Peale pildi vähendamist on enamasti kaks asja mida on vaja teha. Esiteks kui pilt on olnud suhteliselt kirju ja detailirohke, siis enamasti sellise vähendamise järel on pilt muutunud kergelt udusemaks ning kaotanud detailides. See tuleneb sellest, et vähendamise käigus on vaja osa informatsioonist ära visata ning uued pikslid keskmistatakse vanade pikslite järgi. Selline keskmistamine aga alati vähendab kontrastseid üleminekuid. Pilt muutub nn pehmeks. Selle vastu aitab kerge teravustamine. Selleks tuleks valida Filter->Sharpen->Smart Sharpen (või CS2-st varasemates versioonides Filter->Sharpen->Unsharp mask, mis võimaldab saada analoogset tulemust). Seejärel valida raadiuseks ca 0.1 või 0.2 ning tugevust varieerida vastavalt nii palju, et pildile tuleksid esialgsed detailid tagasi kuid et ei tekiks veel ületeravustamise halosid. Viimased on eriti varmad tulema kõrge kontrastiga tsoonides nagu peenikesed oksad, samblikud jne. Selline tavapärane reegel on, et raadius 0.1 ja ca 80-120% võiks aidata enamuse vähendusest tulenevate detailide kadude vastu. Selle näiteks ka kaks pilti sügisesest metsast kus vähenduse järel on mets udune, kuid väikese teravustamisega on detailid taastatud.

Viimane tavaprobleem millest räägiksin on värviruumide vahetumine pildi salvestamisel. Kui pilt on pildistatud mingis muus värviruumis kui sRGB, siis salvestamisel teisendatakse pilt sRGB värviruumi ning see tähendab enamasti värvide sära kadumist. Seega on alati mõtekas vahetult enne salvestamist valida View->Proof Setup->Monitor RGB ja seejärel View->Proof Color. Kui pilt ei muutunud, siis oli värviruum juba õige ning võib pildi rahulikult salvestada. Kui pilt muutus tuhmimaks (nagu kõrval toodud pardi pildil), siis aitab lihtne värvide kerge peale keeramine. Selleks valida Image->Adjustments->Hue/Saturation (CTRL+U) ning kergelt Saturation slaiderit paremale liigutades üritada silma järgi saada sama tulemus mis oli esialgsel pildil. Seejärel võib pildi rahulikult salvestada. Sarnane protsess on võrdluseks toodud teisel pardi pildil kus värvid on täpselt nii erksad nagu nad olid kohapeal päikese käes.

Loodan, et sellest artiklist on abi algajatel fotograafidel kes alles avastavad digifotograafia võlusid ning enamus selliseid kergeid korrektuure ei ole patt kuna digifotograafia puhul tuleb tavaliselt palju rohkem järeltöötlust teha kui filmile pildistades. Seda juba puhtalt tehnoloogiast tulenevalt.

tsevv 05.10.2005, 14:49
See on kõik väga tore, aga mis on sellel artiklil pistmist looduspilt.ee'ga ?!? Miks ei lugenud ma artiklist välja, kuidas ja kus sa Õgijat või parti hiilisid :)

toruonu 05.10.2005, 18:31
pistmist on selles, et väga paljudel piltidel mida algajad saadavad on palju puudusi ning tunti aktiivselt huvi kuidas neid likvideerdida. Peale seda kui olin kümneid ja kümneid pilte aidanud töödelda ja kümneid kommentaare kirjutanud otsustasin kirjutada üldise artikli mis aitaks inimesi kõige tavapärasemate probleemidega. Õgija on siiski vaid näitena pandud ning part on juba üleval galeriis :D

Paavo Eensalu 05.10.2005, 21:28
Lisaksin Levels'i kasutamise kohta väikese kommentaari: Kui pildi töötluseelne dünaamiline ulatus algab täiesti mustast ja lõpeb täiesti valgega (nagu näiteks enamiku kaameras valminud JPG-de puhul), nii et kummaski otsas pole täiesti tühja ruumi, siis on Levelsiga musta ja valge punkti nihutamine destruktiivne, st et osa toone 'süüakse ära'. Selle vältimiseks on Photoshopis palju peenem tööriist - Curves, kus võib saavutada parema tulemuse, pehmendades heledas ja tumedas otsas sujuvalt toonikõverat (imiteerides tavalise fotofilmi dünaamilist kompressiooni). Ise toimin näiteks nii: nihutan Curves aknas ülemise ja alumise punkti paika, nii et pilt jääb üldjoontes pisavalt kontrastne, seejuures võivad väga heledad ja tumedad toonid esialgu hävida. Seejärel paigutan veel sirgele kõverale mõned punktid, et seda paigal hoida ja nihutan musta ja valge punkti tagasi otste suunas, nii et väga tumedad ja heledad detailid ilusti taastuvad, samas pilt jääb kokkuvõttes ikka piisavalt kontrastne ja soovitava heledusega. Curves abil saab ka kõvera kuju palju täpsemalt muuta kui Levelsi abil (kus on sisuliselt ainult 3 muudetavat punkti). RAW-iga töötamisel tuleks see kõvera muutmine juba konvertimisel ära teha, siis on infokadu kõige väiksem. Ka Auto levels'ile vastav funktsioon on võimalik Curves'iga sujuvamalt teha, vajutades Curves aknas Auto ja muutes siis iga värvikanali kõverat sujuvamaks (Smooth nupuga või käsitsi). Fade'i abil saab seejärel soovi korral efekti vähendada. Lisaks veel, et töötlemiseks (ja RAW-st konvertimisel) on mõtekas fail alati 16-bitiseks teha, siis on arvutused täpsemad ja ei kaota nii palju pooltoone kui 8-bitise faili puhul. Seda on kohe näha sujuvama histogrammi järgi töötluse järel. 8-bitiseks tuleks fail teha alles viimase sammuna (pärast teravustamist). Ka arhiveerimiseks tasub pildid hoida 16-bitiste TIF-idena. Levelsist veelgi destruktiivsem on pilti töödelda Brightnessi ja Contrasti abil, sellest kirjutab lähemalt Peeter Marvet: http://marvetaarium.uniprint.ee/levelscurves

toruonu 05.10.2005, 22:04
Väga hea kommentaar. Ise ei ole väga kurve veel kasutama hakanud, kuid niipalju kui torkinud olen on see alati väga põnev olnud :) Seega tänud soovituste jagamisest. Samuti ka see bittide värk kuna plaanisinseda artiklisse lisada, kuid siis vaatasin kui pikk juba artikkel on ning loobusin :) Algselt oli ka rohkem teksti RAW vs JPEG kohta, et milles erinevus, kuid üldpikkuse vähendamiseks eemaldasin selle :)

Alari Kivisaar 05.10.2005, 23:04
Oi toruonu, toruonu-liiga hilja tuli see artikkel MINU JAOKS:)Oma esimesed kümme pilti jõudsin täiesti valesti pakituna ära saata, enne kui ise omalkäel asja ära õppisin(vist ikka õppisin, ma loodan). Mõned näpunäited olid ikkagi abiks ka selles artikklis. Igati vajalik lugemine igale algajale. Tubli töö:)

Paavo Eensalu 05.10.2005, 23:47
RAW vs JPG koha pealt saadaksin paar asjalikku linki RAW failide hhingeelust ja miks neid peaks kasutama, kui vähegi pildist hoolid: http://www.adobe.com/products/photoshop/pdfs/understanding_digitalrawcapture.pdf http://www.adobe.com/products/photoshop/pdfs/linear_gamma.pdf http://www.luminous-landscape.com/tutorials/understanding-series/u-raw-files.shtml

janograf 06.10.2005, 00:02
Toruonu, tubli töö ning loodetavasti algajad shoppajad ikka panevad sellest artiklist midagi kõrvataha. Mul oli vahepeal endalgi mõttes midagi sarnast teha aga mul see häda, et jutt ei jookse hästi :D Ühesõnaga ma olen kehva õpetaja.

Paavo Eensalu 04.11.2005, 04:19
Leidsin hea õpetuse Photoshopi Curves (ja Levels) kasutamise kohta: http://www.cambridgeincolour.com/tutorials/photoshop-curves.htm Seal on teisigi häid õpetusi ja näiteks sügavusteravuse ja difraktsiooni kalkulaatorid.

Kaupo Kalda 05.12.2005, 23:26
Väga kvaliteetset sharpijaks peetakse Photokit Sharpener-i. Manuaal tuleb kindlasti läbi lugeda. http://www.pixelgenius.com/sharpener

toruonu 06.12.2005, 02:04
Soovitan lisaks lugeda foorumist seda threadi värviprofiilide kohta. Väga asjalik. http://www.looduspilt.ee/foorum/viewtopic.php?pid=4932

jäljekütt 15.04.2006, 16:10
Mina olen aga hea näide, kuidas digipiltnikust saab ikka selle vana ja hea 35mm tegija. Kasutan digikaamerat vaid klõpsimiseks, ülesvõtteid kust kohe alguses näeb, et saab asja teen peegelkaameraga. Seda väga mitmetel põhjustel. Samuti plaanin lähiajal osta oma objektiividele filtreid, et nendega vahel mängida. Aga algajale gigipltnikule soovitan vaid 1 programmi: DCE AutoEnhance. Asi mis teeb lihtsalt ja libiseva kergusega sama mida Corel või PhotoShop ja mida nii ehk naa algajad ei oska näppida!

Tarmo Kõlli 07.06.2009, 11:32
Ise kasutan piltide vähendamiseks põhiliselt IfranView programmi. Korraga väga palju ei vähenda tavaliselt 30...50 % ja seejärel teravustan kasutades Pilt -> Efektid -> Efektide brauser ja sealt "Sharpen" väärtusega 10. Üldiselt töötab enamusel juhtudel hästi, aga vahest tumedal taustal heledate joontega kipub treppi minema. Photoshop Elements 6.0 -iga kipuvad pildid miskipärast ebateravad tulema. http://www.looduspilt.ee/?page=pilt&id=23295