Sa ei ole sisse loginud.
Palun infot, kui kõrge ISO-ni annab teie kogemuse alusel valgustundlikkuses Canon 5D Mark II minna, et kannataks A4-A3 väljatrükki vaadata? Aga 7D-ga? Mõtlen talviseid hämaraid valgusolusid.
Eemal
5DM2, ISO 4000 seda prinditud A0, näha saad Cafe Pärnus, Tallinnas, Pärnu mnt 139 http://www.looduspilt.ee/?page=pilt&id=37154 sel pildil pole muidugi päris puhas taust, kus müra paremini välja tuleks, kuid nimetatud kaamera ja ISO-ga peaks A3 küll saama.
Eemal
Thx, Peeter! Olen CP-s kunagi varasemalt käinud, kuid siis vist oli seal Su varasem näitus (40D). Kui vähegi mahti, käin läbi ja uurin elu.
Eemal
igaks juhuks mainin, et 20 märsti paiku läheb näitus sealt u 10-ks päevaks rändama
Eemal
Lisaks kaamerale endale mõjutab müra ka see, millega raw-d töötled. Näiteks viimane ACR uuendus (vist alates 6.2-st) annab ka kõrgema isoga (mürasemate piltidega) oluliselt parema tulemuse, kui varem.
Samuti saab müra ka spetsiaalsete vahendidega küllalt hästi kontrolli all hoida. Aga väga palju sõltub ka pildi iseloomust - peente detailidega pilti segab müra rohkem. Ja loomulikult ka pildi enda sisu mängib kaasa, kas hakatakse luubiga (müra?) otsima või tuleb kohe vau ära.
Eemal
Põhimõtteliselt huvitas/huvitab töötlemata pildi mürataseme kohta nö subjektiivne hinnang, kuid ka muu on ok. Ühel hetkel läksin raw konverteri osas dpp-le üle, kuna mu arvates annab see eriti värviedastuse poolest parema tulemuse. Kui asi väga mürane, siis kasutan noise ninjat. Muus osas olen teadlik, ja eeldasin seda "luubiga otsimist."
Küsimuse taust on seotud asjaoluga, kas objektiivi suhteline pimedus ja pikem fookuskaugus vs valgus ja lühem fookuskaugus esimesel juhul saaks tasakaalustatud kõrge tundlikkuse ning puhta pildiga kaameraga, kuna mulle endale näib üha enam (vähemalt selle profiili puhul, mis näin olevat) fookuskaugus kaalub üles pimeduse ning konverterid (eriti 2x) mõjuvad üsna halvasti kontrastile ja ka teravusele (vs üksnes objektiiv).
Urmas, milline Sul näib 5d2 jaoks müra viimane piir olema (toorfailil), et väikse silumisega sealt a3-a4 trüki väljapigistaks? Ja Urmas (aga ka teised!), Sina ka kui endine 5d omanik, kas näed suurt hüpet müra osas 5d ja 5d2 vahel (nt kas tõesti 5d2 iso3200 on sama, mis 5d iso 1600, eriti väljatrükil) või on see müüt?
Eemal
Seiraja kirjutas:
Urmas, milline Sul näib 5d2 jaoks müra viimane piir olema (toorfailil), et väikse silumisega sealt a3-a4 trüki väljapigistaks? Ja Urmas (aga ka teised!), Sina ka kui endine 5d omanik, kas näed suurt hüpet müra osas 5d ja 5d2 vahel (nt kas tõesti 5d2 iso3200 on sama, mis 5d iso 1600, eriti väljatrükil) või on see müüt?
Ma siiski ei taha siin konkreetseid ISO-müra väärtusi välja tooma hakata. Pildist endast sõltub eelkõige, kas üldse teda (sh. ka madal ISOga pilti) tasub suureks tegema hakata. Võta siinkohal kasvõi näiteks Soome Vuoden Luontokuva 2007 Lassi Rautiaise võidupilt (http://www.vuodenluontokuva.fi/default. … OC_ID=3669). Luubiga pole midagi vaadata. Pildil olev lugu väärib kuitahes suurt esitust.
Kõrge ISO-müra teema tuleb kõne alla ju vaid eriliste liikumispiltide juures, mis reeglina on tehtud ka keskpärastes valgusoludes. Kui Sul on ikka tugev pilt, kus ilves (täpsemalt tema mürane ja udune kujutis) ründab näiteks metssiga.... Ehk minu mõte on siis, et sellistes olukordades on just jäädvustatu unikaalsus ja erilisus pildi väärtuse ning kasutatavuse hindamisel.
ISO-müra suhte piiri on uuemate kaameratega kõvasti üles nihutatud, aga sellist olukorda, kus me sõltumata valgusoludest saame müravaba pildi ma (lähi)tulevikus ei näe. Ka valgusoludest sõltub müra kõvasti - päeval või õhtuhämaruses sama ISO-ga pildid on erinevad.
Ilmselt pead Sa oma küsimusega silmas sellist olukorda, kus tavavaataja trükitud pilti vaadates enam vahet ei tee (ehk ei muretse), missuguse ISO-ga võiks pilt tehtud olla. A3 - väikese silumisega veab 5DII ka 6400-ga välja.
5D versus 5DII - ca 1,5 auku edu.
Eemal
Thx! Jah, selle filosoofilise poolega nõus. Loomulikult on tegevusel oluline kaal. Kuid tehnika määrab ära, kas, mis situatsioonis ja mida üldse annab üles võtta. Antud juhul soovin pelgalt tehnikale keskenduda.
Pidasin silmas tundlikkust valgusoludes, mis on nov lõpp kuni jaanuar talvel (sh lumeta), metsas ja halltaeva (overcast) puhul ehk väga kehvades oludes (vt esimene sissekanne "talviseid hämaraid valgusolusid"). Elu on näidanud, et sellistes oludes ja mind huvitavate objektide (linnud) puhul nt f4 ja iso1600 on pigem reegel. nüüd nuputan siin, kas f5.6 ja iso3200 (ja üles) võiks töötada. Iso6400 on üsna märkimisväärne! Enda puhul 5d (markI, mitte II) üle 1600 eriti ei tihka minna.
Thx veel kord, see on hea arutelu.
Eemal
Loomapiltnike jaoks on kõrge ISO vägagi vajalik, sest enamus loomarahva tegevusest päevavalgust ei kannata. Ikka hämaras muututakse tegusamaks, tegusus tähendab teinekord ka liikumist, mille püüdmiseks vaja kiiremat säri. Selliste piltide puhul ei olegi minu arvates eesmärgiks ideaalne kvaliteet, vaid ikka pildi sisu. Pealegi, mõnikord kõrge ISO annab pigem sellist hämara meeleolu juurdegi. Ega ju palja silmagagi hämaras sama hästi näe, kui valges.
5DII on oma ISO poolest tõesti 1,5-2x parem kui 5D. Ma hakkan õhtut lõpetama kui ISO 5000, v.a. mõned erandid, kui ka suurem ISO kannatab kasutada. Suure ISO-ga pilte saab pärast kasvõi sephiaks või mustvalgeks lasta, mõnus retro ju. Olen pimedas pilte isegi nii teinud, et silmgi enam ei seletanud, pärast pidin fotokalt üle vaatama, mis modellid tegid ja mis pildile jäi http://looduspilt.ee/index.php?page=pilt&id=38035
Lumistel aegadel on probleemiks hoopis suured kontrastid valge (sinise) lume ja tumeda metsa vahel. Seega talvel ma suure ISO-ga väga ei pildistagi. Kuskil 2000 pealt võib juba koju tulla
Eemal