Näiteks looduses toimuvad paljud põnevamad asjad just pimedas (hirvede pulmamäng, kakkude toimetused, kopraelu jpm) ning seal ei saa kunagi ISOst küllalt. Seega minu pärast võiks megapikslite asemel nüüd sellele keskenduma hakatagi. Nikon tegi D3'ga otsa lahti ja D3s järgib sama ideoloogiat. Kes saab esimesena ISO miljoniga hakkama? D3s sai maha saja tuhandega. Miljonini on sealt ainult 3 1/3 astet.

Praegu lasen ma D3'ga vabalt 2500'ga. 3200 ja 4000 ei pane veel ka nägu väg hullusti krimpsutama. Üle selle peab natuke mõtlema, kuid minu arvates on mürane pilt parem, kui ilma pildita olek. Seega lähen ma ka kõrgemale, kui olukord seda nõuab.

Siin näide pildist ISO 4000'ga.

http://www.loodushetked.ee/index.php?showimage=31

Müraeemaldus oli 0. RAW konverditud CS4'ga ja seal ka mõlemad müraeemalduse parameetrid nullis. Kui tõsta CS4 konverteris müraeemaldus nii umbes 25 peale, siis kaob säbru. Aga mulle see meeldis.

Fotograafia = valgusega joonistamine = hetke tabamine = palju muudki.
Kuskil pole öeldud, kui suure valgushulgaga peab joonistama. Mulle meeldib see, et varsti saab ka seal joonistada, kus varem ei saanud.

Tänud Sven asjaliku näite eest!
Kas Andrus, oled ise äkki üks neist, kes väriseb?

Ma ei saa aru, miks see hale on, kui päeva kummagi otsa pildistamiaega uue kaameraga 15-20 minuti jagu pikemaks saab venitada? Mina ei otsi maski ega ka värise ja pildistan D3'ga edasi. Eks paistab, mis elu toob ja milline minu uus kaamera on.

Ei Sven ma Sind silmas ei pidanuki...vaid üht teist inimest...aga see vist kisub jälle jama üles...

Ma Tarvoga ka ühes paadis, et suusamask on hea, kuigi habemega nali. Enamik meist ju hoiab säästusid pangas. Ja see sõltub maitsest ning ilmastikust, mis peakate nagist võetakse. Kas kaabu või suusamask. Käis ju hiljuti meie hulgast lahkunud muusikakuulsus igal pool rätik näo ees. Ka pangas, ning keegi ei pannud pahaks
Take life easy

Hämaras, halva või olematu valgusega pildistamisel on lisaks ISO-le oluline ka autofookuse suutlikkus. Mis liikuvate objektide pildistamist puudutab, siis D3 on 5DII-ga võrreldes ikka teisest ooperist pill. Nii heas kui halvas valguses.

Autofookuse koha pealt jah.

Sven Z. kirjutas:

Fotograafia = valgusega joonistamine = hetke tabamine = palju muudki.
Kuskil pole öeldud, kui suure valgushulgaga peab joonistama. Mulle meeldib see, et varsti saab ka seal joonistada, kus varem ei saanud.

ehk jõuame sinnamaani, kus toome pildi ära sealt, kus enam silmgi hästi ei seleta. Ehk pilt hakkab reaalsusest väljuma, silm ei seleta, aga loomast- linnust pilt, justkui päeval tehtu. Huvitaski, et kus see piir ükskord on, Sinu karu on jube lahe, aga seda ihan kaunist valgust ju pole

Las hauguvad, fotograafid pildistavad edasi!(nii öeldakse)
Teades, et ka Alari on D3 omanud, küsiks kas on mõni kõrgel ISO´l tehtud pilti näidata, äkki viskaks mingi lingi.
Sveni karu täitsa söödav 4000 peal.

Minu arvamus on järgmie. Hetkel maailma parim sensor, seda just pikslite arvu ja mürasuse suhte poolest, on canon 5dmark2l.  Kui ainult müra vaadata, siis seni on olnud selleks kaameraks nikoni d3. Nagu eelpool öeldud, pole mõtet võrrelda d3 ja 5dmark2 autofookuse võimekust. Canoniga on ka nii, et üle 4000 panna ei taha, aga kui olukord nõuab, siis tuleb seda teha.
Näidispilt iso 3200
http://www.loodushetked.ee/index.php?showimage=72

Kui on olemas mõned head canoni torud ja 5D-ga ei lepi enam, siis tasub ehk vaadata 7D. 7D-l on minu meelest päris muljetavaldav pildiotsija ja fokusseerimine. Müra koha pealt oskan vaid öelda, et A2 piltidel, mis olid tehtud samal ajal 5D II ja 7D-ga oli raske 6400 iso juures vahet teha. Oletan, et eesmärk on hämaras elusolendeid pildistada. Staatiliste objektide puhul pole ju kõrge iso oluline.