njahhh, seda ei saa loodusepildistamiseks vist enam nimetada, pigem elustopise pildistamine.

Tundub et seda lindu ei ole ainult rõngastatud ja veits pildistatud vaid ikka tõsiselt pärast vintsutatud. Tõsiselt kahju kohe linnust ei poolda sellist vägivalda.

Kakupildi all on autori kommentaar, et lindu pildistamise eesmärgil ei solgutatud. Mina selles küll enam kindel ei ole. Eht-paparazolik käitumine pildistajate poolt. Kui ikka lindu jalust kinni hoitakse ja kari torusid näkku vahib, siis tõepoolest ei ole sellel linnul äralennuga kiiret. Tiivad lihtsalt ei kanna pärast taolist šokki.

Ilmselt üsna pikka aega netti enam regulaarselt ei satu kuna kolin maale kus pole hetkel püsiühendust. Sellel seltskonnale kes selle kakuskesega seal mässas, ütleksin, et see on liig mis liig, nii ei tehta mehed.

toruonu kirjutas:

Ehk oleks nüüd õige aeg pilt sellest saidist eemaldada?

Ei ole eemaldamise poolt. Ega üldse eemaldamiste. Igasugused diskussioone tekitanud asjad ja pildid on IMHO just eriti vaja alles ja kättesaadaval hoida, et  arutelu saaksid lugeda ka hiljem lisandujad ja teised inimesed.

Kuid kui neid koguneb rohkem (ei tea, kas seni on midagi küsitavaks osutunut eemaldatud, aga kui on, siis võiks ehk kaaluda tagasi panekut), siis võiks teha lehel eraldi koha/lingi, kuhu sellised asjad kokku kogutakse. Siis oleks ka palju lihtsam neid edaspidi leida (ja vajadusel - mõne uue probleemi esilekerkimisel) ka neile viidata. Samuti võiks minna sinna link reeglitest.

Kuulge, jätke ükskord! Ma ei tea, kui palju siinses seltskonnas on inimesi, kes on ise rõngastamisega tegelenud? Kindlasti neid on, kuid kakuga seotud jutu põhjal ning selle teema all arutlevate hulgas tundub küll, et mitte kuigi palju. Olles sellega ise veidi tegelenud võin öelda: jah, linde häiritakse rõngastamisega. Ja isegi väga palju. Teinekord on nad šokis. Mõni võib kätte äragi surra. Kabli linnumõrd on üks humaansemaid vahendeid, samuti ehk ka pesast poegade rõngastamine (selliste liikide puhul, kel võib pesa häirida). Lisaks on veel lõksuna töötavad söödakastid, võrgud jne. Kõik need häirivad lindu. Siin on juttu kakkude käes hoidmisest - suhteliselt normaalne asend, on minu hinnang. Lindu üritatakse hoida nii, et ta võimalikult vähe rabeleks ning ennast ega püüdjat ei vigastaks. Selles suhtes on händkaku peos hoidmine täitsa OK. Kõrvuka puhul on isegi lind natuke liiga vabaks jäetud - tiibu ei tasu tavaliselt lahti jätta. Kogu see irisemine, et vaese linnukese silmad on hirmunud jne., on tõepoolest pisiasi võrreldes sellega, kui teda ehk eelnevalt kotis kaaluti, mõõdeti joonlauaga hoosulgede pikkust ja toitumust kõhusulgi vastukarva puhudes. Mõnda liiki aitab määrata näiteks keele kuju. Selleks aga tuleb nokk lahti kangutada. Mis veel - võrguga püüdes võib lind halvasti sattudes üles puua, ehkki seda juhtub harva. Olulisem on näiteks vihmaga kiiremaid ringkäike teha, et linnud, kel rippudes suled ülespidi, märgudes ei alajahtuks, mida ka aeg-ajalt ette tuleb. Võrgust saba ees välja harutamine on linnu jaoks kindlasti traumeerivam kogemus, kui pildistamine. Samuti riidekotis või kastis koos kaaslastega puntras olemine, kuni toimingud ära tehakse ja lahti lastakse. Sealjuures peab teadma, keda kellega kokku tohib panna. Juba pisutki suuremad võivad teisel elunatukese ära rappida.

See, kui linnust enne käest lahti laskmist pilt tehakse ei morjenda teda enam suurt.

P.S. Ega linnud ise ka mingid vagamehed ei ole - isegi tavaline rasvatihane hakkab väga südilt vastu ja näpistab üsna valusalt, rääkimata siis juba õgijatest, rästas-roolinnust vms. Mõni händkakk vms. oma hääletu sööstuga võib üsnagi kõva mehemüraka oma pesa juurest alla lüüa nagu kopsti

Mõmm, ole hää mees ja viska seal omakandis paar võrku välja. Siis ei pea pikalt metsas nädalavahetusel ringi kolistama, sõidan korra Su juurest läbi ja teen lindudest klõpsud ära. Mul suht lühike obje ka, jõle piinarikas neid muidu püüda. Ma võtan mõned rõngad ka linnast kaasa, siis läheb linnupüüdmine õige tähe all ja keegi ei kobse.! Kellogsil olid vist mingid rõngakujulised krõbuskid? Võtan neid 2 karpi.

Hea mõte, Mõmm! Võtan mõned barankad ka, need peaks hundile küll ümber jalgade minema -- siis on jälle põhjus õige ja meel hea!

einoh, ega me ka siis pildistamise eesmärgil, ikka rõngastamine on meile väääga oluline.

Aitab naljast -- kui Morgan FOTO nimeline ettevõte, mis müüb uusi FOTOkaupu ja vanu FOTOkaupu, teeb FOTOkonkursse, käib metsas tuntud loodusFOTOinimestega, siis ärge tulge mulle siin ajama, et pildistamine ei ole Morgan FOTO FOTOretkedel tähtis.

Ja puht teroeetiliselt, kui minnakse kohta, kus linde rõngastatakse, FOTOretkele (ja _ilmselt_ mitte pildistama kauneid maastike rõngastamiskoha kõrval!), siis sääl on küll õhkõrn piir, kumb on peategevus ja kumb kõrvaltegevus.

Ma krt ei räägi siin, et rõngastamine on paha paha jne, ja ka pildistamine ei ole paha-paha, aga igal asjal on piir -- ja linnu shoki hilisema ärakasutamise meetoditest sõltub pajuski, kummale poole piiri tegevus jääb. Ja antud kaku puhul jäi minu arust valele poole.

Seda kakumadinat mõned kuud tagasi jälgisin aga tookord midagi ei kostnud. Nüüd lugesin uuesti kommentaare ja teatud võrdlused tekkisid. Jahiajakirjasid vaadates olen alati õõvastusega vaadanud neid fotosid, kus kari jahimehi veriste kehade juures poseerivad. Väiksemaid elukaid hoitakse jalgupidi käes jne. Ma saan vist sellest uhkusest või mis iganes tunne see on, isegi aru. See on vast sama tunne, kui miski margikoguja haruldase margi on saanud ja tahab teistele näidata. Aga tõesti, osadele inimestele on see arusaamatu ja vastuvõtmatu. Töö tõttu nägin mõned nädalad tagasi fotosid, kus jahimees lastud ilvese kõrval poseerib. Ühe foto tarbeks oli ta puu najal klaasistunud silmadega lebava ilvese kõrvale lükanud ka oma (?) 4-5 aastase lapse, kel oli nutuvõru suu ümber. No ma ei saa aru...