Sa ei ole sisse loginud.
Eelmine neljapäev sai klassiekskursioonil Tammsaare kodukohas käidud ja mööda metsis ringi matkad. Ja juhtus üks selline väga imelik asi, et üks metskits jooksis mu klassiõele lihtsalt otsa.... ja teine hüppas tast üle. Ogatahes mina sellist asja pole varem näinud.
Ja peaaegu oleks pildile ka selle püüdnud, kuid mu klassivend uudistas fotokat ja vaatas läbi obje just selle kannatanu poole ja ta ei jõudnud reageerida .
Eemal
Oot kumb siis üle hüppas kas see klssiõde või kits klassiõest? Ei noh juhtub ... muide loomad võivad vahel olla ujed ja siis avastada et inimene lähedal ja igasugu lollusi teha.
Eemal
Esimene kits jooksis talle otsa, teine hüppas tast üle
Eemal
Tüdrukuga on ikka kõik korras?
Eemal
Enam-vähem korras, ainult kerge põrutus ja paar sinikat õnneks
Eemal
Kuskil kirjutas või näitas ka sellest midagi, ei mäleta kus, igatahes väga imelik et traumapunktis teda ei usutud, minumeelest võib olla see väga tõsi, kuna loomad on ettearvamatud, ja kuna tegelen ise ka suurte loomadega(hobused) siis tean omastkäest et sellised loomad võivad olla vägagi ettearvamatud.
Eemal
Muide, kits kõrget hüpet tehes sirutab jalad veel ettepoole, nendega küll ei tahaks mööda vahtimist saada.
Eemal
See võis tõesti valus olla eks loomad on vahel väga ohtlikud ja need mida nad inimestele vahest teevad enda kaitsmiseks on väga valus ja vahest ka raskete tagajärgedega.
Eemal
Minu vanaema nooruses näiteks virutas põtradele hoovis luuaga vastu tagumikku. Mõistus, ei tea ma, kus oli sel hetkel! See oleks päris kohutav olnud, kui põder kalaga löönud oleks.
Eemal
Jalaga siiski!
Eemal
http://www.youtube.com/watch?v=IhJQp-q1Y1s - tuli kalapeksutants meelde kalaga löömise peale :D
Eemal
Põder lööb esijalaga, hobune tagumisega.
Eemal
enem hästi ei imesta, sest ka minul oli just eelmine nädal sarnane juhus. Nimelt oleksin ka mina peaaegu ühe kitse jalge alla jäänud(õnneks siiski mitte)
Lugu järgmine: Läksin umbes kella kaheksa ajal õhtul metsaveerde maasikaid korjama. Teepeal kohtasin sokku, keda vaikselt seistes jälgisin. Järsku kuulsin selja tagant jooksumüdinat ja ümberpöörtes nägin kitse, kes suure hooga otse minu poole jooksis. Ta oli minust juba paari hüppe kaugusel, niiet ehmatusest ei osanud ma midagi muud teha kui karjatada. Selle peale keeras kits umbes hüppe kaugusel minust järsult vasakule ja jooksis minust kaarega mööda metsa. Karjumise peale kadus ka sokk minema ja olingi järsku üksi.
Kõige kummalisem asja juures on see, et ma seisin vööst saadik vilja sees ja kits oleks mulle ikkagi otsa jooksnud. kuigi tekitab väikseid judinaid mõte sellest, mis oleks juhtunud siis, kui kits mulle otsa oleks jooksnud. Paar ribi oleks kindlasti läinud.
Eemal