Sa ei ole sisse loginud.
Tere,
mul oleks selline äärmiselt võhiklik küsimus, et kas keegi seletaks mulle, kuidas on niimoodi, et nende kallite ja suurte torudega tuleb näiteks putukat pildistades nii kenasti selline pilt välja, kus ainult putukas on terav ja ülejäänu (ehk siis taust) on nii udune, et on peaaegu ühte värvi. Võib-olla mulle lihtsalt on tundunud niiviisi, et kui ma panen oma kaamerasse avaks ütleme nt 4.0 ja siis tuleb keegi oma toruga ja paneb ka 4.0, siis temal on ikka taust ühtlasem. Mul on Olympus 500UZ (ma ise kahtlustan, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei tea, mida see pikk toru ehk erinevad objektiivid ja vaherõngad jne nagu konkreetselt kaamera pildistamisvõimalustele juurde annavad). Oleks tänulik, kui keegi võib-olla oskaks viidata ka mõnele lingile või järsku on see jutt siit foorumist juba läbi käinud, ma otsinguga ei suutnud leida, sest ühegi teema pealkirjas sõna "ava" otsingu järgi ei olnud ja noh, peaaegu iga teises teemas on seda mainitud, see teeb otsimise natuke raskeks. Vabandan, kui see küsimus on kuidagi eriti tobe (füüsika ei ole mu tugevaim külg), aga ma mõtlesin, et võiks ikkagi proovida küsida.
Tänades ja täiesti segaduses Piiks
Eemal
Soovitus - loe näiteks seda juttu, peaksid asjale pihta saama http://foto.diip.ee/2003/07/sariaeg_ja_ … se_su.html
ja kui viitsid, loe ka siit http://fotokala.ee/fiki/index.php/Algajale
Kindlasti on jutte veel ja vabandan, kui siinse keskkonna autorite teostele ei vihjanud, esimesena meenusid need.
Eemal
No üks suur tegur selle asja juures on ka fookuskaugus. Mida pikem fookuskaugus, seda suhteliselt väiksem teravussügavus sama ava juures. Probleem ongi digiseebikate puhul see, et nende reaalne fookuskaugus on üsna väike, mis garanteerib sageli soovitava otsast otsani terava pildi ja suurenduse mite pika fookuskauguse, vaid väikese sensori tõttu. Seega jääb ka taust kribune. Siia tulevad veel juurde muud tegurid, mis asjale viimase lihvi annavad nagu ava labade arv, läätsede kvaliteet jms., mis ilusa tausta ja bokehi moodustamisel olulised on.
Eemal
p6hiline syydlane antud juhul on siiski nimetatud aparaadi suhteliselt v2ike sensor, mis kokkuv6ttes annab suhteliselt suure teravussygavuse. mis n2iteks makro juures on praktiliselt alati plussiks - ehk siis, pigem yrita kasuta neid v6imalusi mis sul on, 2ra kasutada ..
Eemal
Aitäh seletuste eest, mul hakkab mõikama küll. Lihtsalt mõtlesin, et äkki ma jätan midagi tegemata, aga kui asi ikkagi ON masinas (mida ma loomulikult aimasin, aga millele ma rahuldavat seletust ei leidnud), siis ma teen rahuliku südamega edasi oma pilte ja üritan, nagu mainitud, oma kaamera võimalusi ära kasutada.
Eemal
Sensori suurus ei mängi teravusulatuse juures mingit rolli. Olulised on fookuskaugus, pildistamiskaugus, ava ja kokkuleppeline lubatud hajusõõri läbimõõt. Kusjuures oluline on objektiivi tegelik fookuskaugus, mitte 35mm-le ümberarvutatud vaatevälja analoog. Näiteks kompaktidel on fookuskaugus mõni millimeeter ja sealt ka suur teravusulatus.
Eemal
urmas: ja millest on tingitud kompaktide v2ike fookuskaugus?
Eemal
Normaalfookuskaugus ehk enam-vähem silmale sarmase vaatenurga saame siis, kui objektiivi fookuskaugus on võrreldav pildivälja diagonaaliga.
Eemal
Kompaktide väike fookuskaugus on tingitud lihtsast koonerdamisest. Et hinda allapoole lüüa ja muuhulgas ka aparaadi ning objektiivi mõõtmeid väiksena hoida, siis on seal sees imepisike sensor, mida müüakse näiliselt meeletu megapikslite hulgaga lahutusega. Väikesele sensorile omakorda pole tarvis pikka ja suure läätseläbimõõduga objektiivi. Tulemus ongi selline nagu on.
Eemal
nojah, seda ma r22gingi, et see v2ike 'tegelik' fookuskaugus on tingitud v2ikese sebnsori kasutamisest .. kaudselt on samast tingitud ka suhteliselt suur teravussygavus ..
Eemal
Seda jah, küll kaudselt. Otseselt on see ikka tingitud reaalselt lühikesest objektiivist e. reaalselt väikesest fookuskaususest, olgu seal taga milline sensor tahes.
Eemal