Kumba päevakübarat silmas pead? Viimasel ajal on siin mitmeid liblika jm pilte punasel päevakübaral, tema on AINULT aiataim. Praegu õitseb ka kollast värvi õitega lõhislehine päevakübar, mida rahvasuus kutsutakse talijorjeniks. Ja seda taime võib looduses kohata vanade taluasemete kohal, väga vastupidav ja vana liik, mida me vanavanemad on aedades kasvatanud. Ise tean keset metsa kohta, kus isegi varemeid enam pole, kollased õied on sügiseti pajuvõsa kaunistuseks.

Verd saab alati, kui kellelgi aadrit lasta
Kui välja jätta kõik taimed (st pildid, kus need taimed), mis inimtegevusega seotud, siis ikka päris paraja portsu looduspildi albumist võiks välja arvata. Võtaks või teraviljad. Või kasvõi väga kõrgelt hinnatud heinamaa pilt (uus, autor avanemata), kus esiplaanil roosa ristik ja tagapool heinarullid.
See meie maastik on ikka kohati päris kultuur ja osad taimed kaoks ilma inimtegevuseta silmapiirilt, st neid jääks päris vähe järele peale inimmõjude lõppu.
Nagu ma aru olen saanud, siis pekstud on natuke puhtalt otse aiakultuuride pildistamise poole pealt. Ja ka selles osas piirid suht hägused. Võib-olla ka sellest, kas kellelgi parajasti verd vaja on olnud.
Ja et piir on hägune, seda näitab ka see, et need pildid üles tulevad.

P.S. Ise ka eksinu. Ühel pildil lapsuliblikas kübara peal. Võib ka minu verd lasta, kui vaid see verejänu just väga suur pole. Vabanduseks ehk see, et pildistasin ikka liblikat.

ega ma kedagi risti lööma nüüd küll ei hakka selle eest, et lillepeenral liblikaid on pildistatud. tahtsin lihtsalt enda jaoks paika saada, kus ja kuidas asi pildistatud on. kuna ma ise üldjuhul lillepeenral ei pildista, siis arvan, et ei hakka selliseid pilte ka hindama, aga see on puhtalt mu isiklik seisukoht ja sellest ei pea keegi mingeid järeldusi tegema.
@taod - nii ekstreemseks ma ei lähe, et viljapõlde ja maastikke hindama ei hakka, sest seal on ka inimene tegutsenud. minu jaoks on ikkagi oluline enda jaoks piirid paika saada.