Nonii... oli ka minu postkasti potsatanud ta päevase kulleri poolt Ei teadnudki, et peale 10-t ka veel posti tuuakse Igastahes mure murtud ja nüüd naudin häid pilte ja lugusid.

Eriti vägeva emotsiooni andis Viiu lugu hundiseeria piltidega koos, väga mõnus klapp oli.

Kas Jim ka loost koopia sai koos tõlkega (mis tõenäoliselt küll pole selliselt 100% edasi kantav). Usun, et talle meeldiks...

Jim saab kaks koopiat posti teel. Ma seletasin talle põhimõtte ära, kui ajakirja kokku panime. Mitte teksti sisu, vaid ideed, et meie luuletaja jagab vahetult enne tema pilte oma mõtteid nende piltide kohta.

Viiu, miks peaksid inimesed sellest mööda ruttama? Nad ei teagi ju, et pildid tulevad. Ja kuidas nad tulevad ning millised nad on.

Ongi ajakiri paremaks läinud, seekord päris tuumakat lugemist. Meeldis väga väiketülli lugu, näha, et kirjutaja nende elu pikemalt jälginud on. Ja see on täiesti õige, et varahommikul nemad hästi aktiivsed ja ühtlasi julgemad on. Kord lagedal kruusväljal, kus ma ilma mingi varjeta lihtsalt kõhuli lamasin, tulid tüllid kahekesi järjest lähemale. Hää, et nina pääle ei istunud. Meeldis hundipiltide kirjeldus, sellisena seest väljapoole vaadatuna. Hea pildi sisse süüvides saab pilt (isegi sellised kullafondi omad) lisaväärtuse. Aga kõige rohkem rõõmustasin millibelli taimeloo üle. Ise samamoodi aastaid taimi pildistanud. Ja mida kauem, seda raskem see tundub. Kuigi taimed tuttavad, on järjest raskem ise tulemusega rahule jääda. Looduspildis ju ka äratavad tähelepanu kõigepealt ikka looma-linnupildid ja nendegi tase tõuseb kogu aeg. Tundub, et taimepilte ei viitsigi keegi eriti hinnata. Kui, siis peab see pilt ikka eriliselt hää olema (nagu millibellil näiteks). Siinkohal tahangi öelda, et loodetavasti suunab millibelli kirjatükk siinseid loodusehuvilisi taimedele ülalt alla vaatamise asemel nendesse süüvima. Sest taime pildistada pole tõepoolest lihtne (millibell kõik raskused kenasti kirja pannud). Ja kui oled üht taime ikka südame ja hingega kord pildistanud, tunned selle pildi ka aastate pärast ära ja mäletad, kus ja mis ajal see tehtud sai. Mitte et mäletaks täpselt aastat või kuupäeva, aga meenub koht ja meeleolu ning kui kõrgel päike umbes oli, oli ehk soe vihm alles üle läinud vms. Meenub üks halenaljakas lugu sellesamuse mäletamisega seoses. Mõned aastad tagasi, Maalehele üsna sagedast kirja- ja pilditööd tehes avastasin kord mingis ajalehes uute raamatute reklaami seas Virve Roosti lilleraamatu kordustrüki. Vaatan kaanepilti, vaatan ja vaatan ning äkki taipan, et see on ju minu pilt vihmapiiskadega piibelehest. Sõnatuks võttis. Hiljem öeldi mulle, et igavene häda nende fotograafidega, tunnevad vihmapiiskade järgi oma pildid ära. Vahel mõtlen selle pääle ja usun, et pole vist palju neid pildistajaid, kelle pilt niiviisi autori ja lugejate jaoks anonüümselt raamatukaanele jõuab. Nii et - taimede pildistamine on sama, mis loomade pildistamine, jääb sulle kauaks meelde. Õieti ei ununegi ära.

Käisin mina üleeile Tartus Veeriku Selveris ja ilusti oli kolmes reas LOFO-sid, täna seal samas leheriiulit vaadates nägin vaid kahte Huvitav kui praktiliselt esimese nädalaga on riiulitelt lofod läinud mis siis veel edasi saab, loodetavasti pannakse neid sinna ikka juurde.

janograf@LOFO oli eile ilusti postkastis.

Lk 25 on pildiallkirjad segamini

Et Lofo Tartu näitusest ei suutnut pikanäpumehed end eemale hoida, vähemalt keegi arvab, et varastatud A0 põdrapilt on igavesti vägev nende seina või kuuri kaunistama (ma küll tahaks teada, kuda nad seda näitavad oma sõpradele jne, Eesti nii väike ja too pilt on sisuliselt ainueksemplar), siis kolmapäevast läheb Tartu näitus mahavõtmisele.

Kõrvemaal saab näitust näha alates 27. aprillist, mitte alates 23.st, nagu varemalt ütlesime.

Kusagil lk. 40 juures on piltide info segi. Pika säriga pildile on lühike säri ja lühikese säriga pildile on pikk säri kirjutatud. Alguses pani mõtlema, et kuidas nii pimedas 1/2500 säriga sellise pildi saab, aga siis sain aru, et eks tegijal ikka juhtub.

Kolmas Lofo on tänasest-homsest poelettidel. Tellijateni jõuab ta ka kohe-kohe. Lähem inff uue numbri kirjutajatest www.lofo.ee.

Seekordne Suure Lofo näitus on suvepealinnas Pärnus, Rannapargis Supeluse tänaval (Tammsaarest Mudaravila ringteeni). Üleval on ta 20 - 29.07.2007, mil tasub rannamõnude vahele väike looduspildiline kõrvalepõige teha. Ja selle näitusega seoses on mul külastajatele selline palve -- kui te näituse piirkonnas mingit prahti vms näete, palun korjake see üles ja viige prügikasti. Me Sveniga lihtsalt ei jõua sinna 10-ks päevaks telkima minna näituse kõrvale, et puhtust hoida ja sellest puhtusehoidmisest sõltub suuresti, kas meil lastakse  ka tulevikus Pärnus avalikke ettevõtmisi teha või mitte.

Hääd suve jätku,

Üllatus peaks Sul juba e-postkastis olema

busse kirjutas:

Madis kirjutas:

Üllatus peaks Sul juba e-postkastis olema

mnjah, see üllatus tuli listina, kus oli köikide emailid avalikult näha.

Huvitav, minu meilile pole küll veel midagi tulnud ...

mari kirjutas:

busse kirjutas:

Madis kirjutas:

Üllatus peaks Sul juba e-postkastis olema

mnjah, see üllatus tuli listina, kus oli köikide emailid avalikult näha.

Huvitav, minu meilile pole küll veel midagi tulnud ...

Kuna Eesti Posti kaudu tellijate e-maile meil ei ole, siis neil tuleb meiega otse ühendust võtta.