Nikkor 18-135 objektiiv moonutab kogu zuumi ulatuses päris tugevalt. Laias otsas on "positiivne" ()-tünnmoonutus, ülejäänud zuumi ulatuses päris tugev "negatiive" )(-tünnmoonutus.
Neist kahest valiksin 18-70mm. Kui eelarve võimaldab, siis võta 18-200 mm.

No ega see 18-200 ka oluliselt vähem moonuta ega vinjeti. Mul on nad mõlemad olemas, üks kaasale esimeseks objeks, teist kasutan ise. Mina arvan nii:

18-200 rokib täiega oma universaalsuse pärast:
+ nikoni viimase põlve VR toimib imeliselt kogu suumivahemikus
+ teravustamine on kiire ja hääletu
+ katab väga suure suumivahemiku
+ ei karda keerulisi valgusolusid, flare on minimaalne
- sööb tolmu ja pumpab seda ka kaamera sisse
- vinjett laias otsas, moonutused mõlemas otsas

18-135 on:
+ enamvähem sama kiire ja kindla teravustamisega
+ veel kergem ja pisem
+ ainult pikast otsast natuke lühem
+ mulle tundub natuke teravam kui 18-200
- vinjett ja moonutused on natuke suuremad, päris 1:1 pole võrrelnud
- tolmupump nagu 18-200gi.

Üldine ehituskvaliteet kukub umbes samasse kanti ehk keskpärane.
Vinjettimine on pärast lihtsalt korrigeeritav. Moonutused ka, aga suurema vaevaga, eriti sellised superzoomide moonutused, mis ei ole kunagi lineaarsed.
Kui nüüd arvestada, et komplektina ostes ühe eest tahetakse 4500 krooni, teine maksab letis 12500, siis...18-200 on väga mõistlik universaal, kui raha on. Aga 18-135 on väga mõistlik universaal, kui raha ei ole. Kõik muud asjad on järeltöötlusega kompenseeritavad, teravuse ja kontrasti puudumine mitte.

Suured tänud!