Praegu ju ilvese jahi hooaeg. Samas pojaga emast puutuda ei või ja ma ei kujuta ette et jälgede järgi jahimees aru ei saa, et tegu koos pojaga oleva loomaga...

Jahieeskiri
Keskkonnaministri 7. märtsi 2003. a määrus nr 20

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 27 lõike 1 alusel.

1. peatükk
JAHIAJAD, JAHIPIDAMISVIISIDE JA -VAHENDITE KASUTAMINE NING JAHIPIDAMINE JAHIKOERAGA

§ 1. Jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused

(20) Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.

jahieeskiri

Samas kuna Eestis on siiski üsna arvukas elanikond ja metsloomadele ja metsikule loodusele väga ruumi ei jäeta, siis arvukuse kontrollimine jahi jm vahenditega on normaalne...

Olen jurist ja tean, et jahipidamine meil Eestis seadusega reguleeritud.
Oma küsimuse all kuidas on see üldse võimalik ei soovinud ma seaduslikku põhjendust ilvese jahile, vaid pigem moraalset. Kas 1000 isendit ei mahu siis enam Eesti metsadesse ära. No nii suurt lageraiet meil Eestis ka veel tehtud ei ole, et loomad enam Eesti metsa ära ei mahu. Mõistan, et jahipidamisega soovitakse loodust tasakaalus hoida ehk loomade arvu piirata proportsionaalselt nende elamisvõimalustega, aga sellised juhtumid, kus kuul tabab ikka küllalt rariteetset isendit kogu Euroopas, paneb mind väga sügavalt mõtlema inimkonna tegevuse üle. Võimalik, et olen lihtsalt loodusesse liiga kiindunud ja mulle ei meeldi selle hävitamine. Kodumetsades on lastud sellel aastal jahimeeste sõnul maha üle 30-ne põdra ja nüüd on tükk tegu, et selliste toredate isenditega kohtuda ning see teeb meele paratamatult kurvaks.

Hunti on vist 130 kanti kui õigesti mäletan. Vaid.

Kui inimest huvitab kuidas need numbrid saadakse, loeb ta läbi vastavad raamatud või võtab mõned populatsioonidünaamika kursused. Muidu on tõesti hea kurta, et jälle keegi laest mingid arvud võtnud... Ise tagamaad teadmata.

benjamin kirjutas:"Mind köidab eeskätt, et nii seltskonna (üldiselt) kui vahel ka indiviidi tasemel ulatub see infantiilisusest geniaalsuseni. Viimane ilmneb mõnedes ülimalt heades fotodes, milliste tegemine eeldab väga head looduse ja loomade käitumise tundmist. Esimene väljendub ..... mõnedes muudes asjades.
Kas maailmas (Euraasias, täpsemalt, kus Lynx lynx levib) on piirkondi, kus neid loomi elutseb tihedamalt?"

Võibolla tõesti ma väljendasin end liiga emotsionaalselt ja ebatäpselt, et järgnevalt pidin sellist kriitilist teksti ja üsna kohatuid (alusetuid) vihjeid ning halba tooni lugema. Benjamin: Sinu jutust loeb välja seda, et kuna mujal ilveseid tihedamalt kui Eestis ei ela, siis miks peaks Eestiski neile sellist luksust lubama. No anna andeks ... kui ma ei jaga Sinu arvamust. Sellise suhtumisega on ilmselt paljud püssimehed, kelledega tunned sa ilmselt sugulussidemeid.

benjamin kirjutas:"Kas Eestis on kunagi varem (vaadeldes näiteks 10 aastaseid või, kui soovite, 100 või 1000 aastaseid perioode) neid loomi rohkem elutsenud?"

Kas keegi meist üldse teab, kui palju neid loomi reaalselt siin elutseb? Usun, et enamus loodusele lähedasi inimesi on nõus, kui väidan, et ilveseid ei ole Eestis liiga palju.

benjamin kirjutas:"Nii palju lisan omalt poolt, et 1000 ilvest Eestis tundub minule pisut üle hinnatud."

See number pärines populistlikust teosest ja kahtlen ise ka selle õigsuses. Üldse kui vaadata neid meetodeid kuidas loomade arvu loendatakse, siis pea iga number on väga suure küsimärgiga.

benjamin kirjutas:"Raske uskuda, et neid siia nii palju võiks mahtuda. Edasi: mida küll tähendab, et "nii suurt lageraiet....ära ei mahu". Jumal hoidku! Tohutu lageraie (mis mullegi ei meeldi ja mille aeg on õnneks möödas) üheks ohtlikuks tagajärjeks on hirvlaste arvukuse kiire kasv, mis viib paratamatult ka suurkiskjate arvukuse tõusuni."

Pidasin silmas pigem asustatuse kasvu, mis on otseselt seotud ka metsade hävitamisega, kuna reeglina majad ehitatakse ikka maapinnale, mitte puu otsa - aga muidugi on ka siin erandeid. Ja nagu me teame, elavad meil juba rebased ka linnas ehk siis toimub ka loomade linnastumine olukorras, kus nende kodud on inimkonna poolt hävitatud. Aga kuidas metsade hävitamine hirvlaste kasvule kaasa aitab on minule arusaamatu - ju ma olen veel liiga loll, et jagada sellist loogikat.

benjamin kirjutas:"Ja põdra arvukuse piiramine saab ääretult raske olema. Kodumetsast (kui suur on kodumets?) lasti palju põtru? Nojah, küllap oli vaja."

Kellel??? 

Ma tean paljusid inimesi, kes peavad jahimehi külma südamega mõrtsukateks - kuidas saab sooja südamega inimene temale otsa vaatavat kitse lihtsalt maha tappa? Ega ikka ei saagi? Vaatamata sellele, et ma üldises plaanis mõistan teatud määral jahipidamise vajadust, olen ma pigem selle vastu kui poolt.

TanelA jutt näitab selgelt, milliste inimestega on ilvese jahtijate puhul tegemist - ahnete ja külma südamega loodusehävitajatega!!!

to priit122: Kuna praegu käib põhiline jutt ilvesest, siis to mõni näide, kus ilves oleks koduloomi murdnud. Meedias ja ka jahimeeste enda käest võib igasuguseid jutte kuulda, aga sihukest juhust ma pole veel kuulnud. Nagu ma aru saan, siis sa nagu tead midagi mida mina ei tea:) valgusta mindki "mitte teadliku inimest"

Kuna hiljuti kaitsti Eestis ka doktoritöö ilvese (ja hundi) toitumisest siis ütleks et andmed ei ole vaid jahimeeste loendustest ( Harri Valdmann doktoritöö «Ilves (Lynx lynx) ja hunt (Canis lupus) Balti regioonis: toitumine, helmintofauna ja geneetiline varieeruvus»).

See õppeaasta ülikoolis õppeaines "Eesti selgroogsed" näidati meile küll üsna kenasid arvandmeid ilvese kohta ja ka graafikuid kuhu oli lisatud metskitse arvukuse kõikumised. Täitsa kenad seosed olid.
Lisaks mainiks siis, et Eestis on arvatavasti Euroopa suurimad ilvesed, kui mujal on ilvese põhitoiduks jänesed, siis Eestis on põhitoiduks metskits ja sellest siis ka arvukuse seosed.

Hetkel hinnatakse ilvese arvukust 600-800 isendile. Umbes aastal 1937 oli näiteks arvatavalt 15 looma... Siis võeti ka ilves kaitse alla. Eks iga inimene näeb praegust olukorda oma mätta otsast.

njh.. teema hakkas laienema suuremale loomkonnale, siis mõtlesingi selle all rohkem huntidest ja ka üks ilves saatis meil jahil ühe koera õmblusele (kuigi see teine teema, siiski viis mõtte sellele).
Tõesti ilvesed pole meid häirinud, aga minu teada neid piiratakse kah nii vähe kui võimalik (nt. meie jahi sektsioonis pole ühtegi ilvese luba). Ka olen päri sellega, et ilvese ema pojaga lasta on lubamatu. Kuid osa neist tuleb siiski piirata. Ja kas nad polnud ka just mitte kõige paremad territooriumi jagajad kah teiste ilvestega, siis kuhu nad lõpuks kolivad kui igas metsas paar ilvest. Meil elutses kunagi ühes pisemat sorti metsas, täpselt kooli kõrval üks ilves(maakohas). Päris sageli oli nähtud seda seal puude otsas. Täpselt läbi selle metsa läks ka otsetee karjääri, kus sai ujumas käidud. Päris õudne oli seda teed läbida.

Milline labane teravmeelitsemine härra "benjamini" poolt!
Ise arvan, et loodus reguleerib ennast ise ja see jahimeeste reguleerimise jutt on üks suur jura. Kui hunt käib kutsikatele lambakarja peal murdmist õpetamas, siis ei ole ta selle eest jahimeeste reguleerimist ära teeninud. Nagu eespool õeldi, ei ole nagu kuulda olnud, et ilves oleks koduloomi murdmas käinud. Miks siis tema arvukust piirama peaks. Kui saakloomi vähemaks jääb, küll siis ilveste arvukus ka väheneb. Pealegi kui põtrade ja kitsede ja muude ulukite arvukus suureneb, siis on ilvestel ja muudel neist toituvatel kiskjatel rohkem toitu jne. jne. Lihtne ju. Milleks need jahimehed veel paugutavad? Pealegi ei toida enamus jahimehed mingeid loomi ja on küllalt inimesi, kes loomi ei lase, aga neid sellegi poolest toidavad.
Jään nüüd eluaegsete jahimeeste ja bioloogide ja muude teistest palju targemate inimeste materdamist ootama.

margus1234 kirjutas:

Ise arvan, et loodus reguleerib ennast ise...

Jah, sisuliselt on Sul ka õigus. Samas, mis siis tegelikult juhtuks ei oska keegi päris kindlalt ette ennustada. Ma ise arvan, et suurimaks probleemiks  on juba inimese poolt tehtud - nt. sisse toodud liigid (võõrliigid) sh. just kährikkoer ja mink.

margus1234 kirjutas:

ja see jahimeeste reguleerimise jutt on üks suur jura. Kui hunt käib kutsikatele lambakarja peal murdmist õpetamas, siis ei ole ta selle eest jahimeeste reguleerimist ära teeninud. Nagu eespool õeldi, ei ole nagu kuulda olnud, et ilves oleks koduloomi murdmas käinud. Miks siis tema arvukust piirama peaks. Kui saakloomi vähemaks jääb, küll siis ilveste arvukus ka väheneb. Pealegi kui põtrade ja kitsede ja muude ulukite arvukus suureneb, siis on ilvestel ja muudel neist toituvatel kiskjatel rohkem toitu jne. jne. Lihtne ju. Milleks need jahimehed veel paugutavad? Pealegi ei toida enamus jahimehed mingeid loomi ja on küllalt inimesi, kes loomi ei lase, aga neid sellegi poolest toidavad.
Jään nüüd eluaegsete jahimeeste ja bioloogide ja muude teistest palju targemate inimeste materdamist ootama.

Vot see lõik on küll jura.
Koosluses toimuvad protsessid ei ole nii lihtsad.

Kuna teema läks siin laiemaks, siis tekkis vajadus sõna sekka öelda. Paljud ei taju, et Eestis ei ole olemas täiesti puutumatuid maastikke. Eesti on suures osas kultuurmaastik. Muidugi Lääne- ja Kesk-Euroopani on õnneks meil veel pikk maa minna. Seal inimtihedus tunduvalt suurem. Ja mitte midagi ei ole teha, aga peab tegema kompromissi inimeste asuala ja loomade elukoha vahel. Kui kõik koduloomad panna kiskjakindlatesse tarandikesse, siis võiks ju lasta huntidel-karudel vabalt paljuneda.

Kui võtta mõne poliitiku soovunelmat ja kogu Eesti rahvas Tallinna komandeerida, siis võiks ju loodusel vohada lasta. Kas muidugi see hilisem pilt Eestimaast ka paljudele meeldiks. Ja ega kiskjates ainult probleem pole. Oma kogemustest võin öelda, et kõik, mis ma olen väljaspoole võrkaeda istutanud, need on kitseda ja põtrade poolt ära näritud. Isegi need liigid, mis looduslikult mõnikümmend meetrit kaugemal kasvavad. Sama asi on ka puuistikute metsa istutamisel. Jahimeheks pole hakanud, aga tajudes looduse piire, olen lootusetute asjade tegemise (ja raha raiskamise) lõpetanud.

Nii et need, kes betooni vahelt ainult loodust vaatamas käivad ja majanduslikku kahju ei saa, saavad lubada endale ka lõbu vastava mätta otsast sõna võtta, et teatud liikide arvukust piirata ei ole vaja. Aga kui nad satuvad vastamisi põllumajanduse või metsandusega tegeleva isikuga, kes on suures ulatuses kahju saanud, siis vist läheb asi karmiks.

Antud ilveseloole, millest teema alguse sai, on piisavalt analooge. Ja tuttavate jahimeeste juttudele toetudes võin aimata põhjust. Kui enamus mehi-naisi läheb metsa püssiga lõõgastuma, siis on ka üks väike grupp teistmoodi jahimehi. Need on väga kerge päästikuga vennikesed, kelle elueesmärk on pauku teha. Adrenaliin möllab ja iga krõbina peale tehaksegi see pauk. Alles pärast vaadatakse, et kes või mis krõbistas ehk vilksatas. Vahest läks lask õige looma pihta, harva ka valele. Erandkorras ka jahikaaslasele. Õnneks on taolisi siiski vähe, aga ka tilk tõrva rikub meepoti.
Samas on siiski osade liikide arvukust vaja reguleerida. Nagu hunt, karu, põder, kits, kobras vm. Ja tegemist on seadusliku tegevusega, mis küllaltki suurele inimestegrupile pakub lõõgastust. Kas ka ilvese arvukust oleks vaja reguleerida, siis seda ei oska kommenteerida, kuna koduloomadele tekitatavat kahju ei ole silma jäänud.

Kes väga tulihingeliselt võtavad sõna iga looma nimel, neid saaks natuke lohutada tuleviku suhtes. Inimesi jääb üha vähemaks ja loomadele tuleb ruumi juurde. Muide väidetakse, et huntide ja inimeste suhe olevat omavahel sõltuvuses. St kus külad tühjaks jäävad, sinna soed asemele tulevad.

Tõesti, see, et nad samu liike söövad, häirib see aasta eriti. Meie kandis on huntide ja karude arvukus tõusnud päris hüppeliselt. Enam pole olnud jahipäeva mil pole keegi näinud hundi jälge ja sellega on muude loomade arv kukkunud päris rohkesti. Nt. kui eelmine aasta tulime ikka enamasti igakord saagiga tagasi ja mitte ühe loomaga, siis see aasta on päris tegu, et mõne üksiku paari jahipäeva peale kokku saame. Võtab endalgi kõhedaks metsas luusida kui hetk tagasi nägid karu jälge, siis hetke pärast oled hundi jälgedega ümbritsetud.
Eriti iseloomustab jahimeeste olukorda minu meelest kasutaja "taod" öeldud tsitaat, et "ka tilk tõrva rikub meepoti". Just ongi nii, et kuuldakse ainult kõige hullemat, mis ka uudiseks, aga muu elu jäetakse kõrvale, mis mind just üless kütabki sellistes diskusioonides osalema. Nimelt nõme on, kui püütakse sulle kellegi teise elu kaela määrida.