Sa ei ole sisse loginud.
Olen algaja looduse huviline. Kahjuks on see siiani piirdunud vaid teadmisega, et armastan loodust. Kain kull nii tihti kui voimalik looduses ja tegelen natuke ka linnuvaatlusega, kuid see on ka koik olnud. Nuud on kange tahtmine nahtut ka jaadvustada. Esimene kusimus ongi selline, et mis oleks hadavajalik??? Siiani on mul vaid tavaline seebikarbist fotokas. Lahipaevadel on plaanis soetada digikas. Ma tean, et peegel oleks parem, kui no. digiseebikas, aga hammas ei hakka veel peale ja fotokat ka muuks otstarbeks hadasti ja kiiresti vaja. Kui ma nuud ostaksin endale kas Canon powershot A95 voi Ixus 40, kas see ajab alguses asja ara??? Ma ju puhta roheline, nii et isegi kui ostaksin peegelkaamera, ei oskaks ma alguses sellega midagi peale hakata. Uhesonaga, kas on reaalne, et opin koigepealt kasutama vaikest digikat, voib-olla ostan veel juurde statiivi ja siis kogun raha korraliku fotoka jaoks. Ega ma neid pilte ju kusagil muuma hakka, ikka rohkem enda lobuks. Mu jutt on vist kull segane... Ootan lihtsalt koikvoimalikku infot, mida uhel algajal vaja. Tanan.
Eemal
Leidsin vaga soodsa pakkumise Canon EOS 300-le. See ei ole nuud kull digikas, aga... Kas filmikaamerad on oma elu toesti ara elanud? Kumb oleks siis kasulikum alustuseks muretseda, kas digi "seebikas" voi Canon EOS 300 mitte digikas?
Eemal
Vaata digiseepi ära küll osta loodusepildistamiseks, see on selge, sest sellega ei saa sa midagi suurt looduses teha, eriti päikesepaistelise ilmaga juba tema lcd pildiotsija tõttu. Sama hea on läbi gaasimaski lillelõhna nuusutada kui lcd pealt nt makrot tervustada, kuigi on pika harjutamise peale siiski teatava piirini võimalik.
EOS300 on algajale hea aparaat ja film ei sure niipea, enneb lõppevad vist naftavarud otsa pigem Juba EOS300 standardobjega saad midagi teha, samas nt 100-300mm teleobjesid, millega saad teatava linnupildi juba teha, liigub pruugitud peast väga soodsa hinnaga ringi. Asi just selles, et seebiga arenguruum puudub, EOS kerega on see olemas - keerad uue toru otsa ja avastamisrõõmu kui palju. Digiga oleks veidi parem õppida, aga digiseep ja fotograafia ei ole nagu samad mõisted
Siiski, kõik pole üdini halb - digiseep on hea imo üheks asjaks...nimelt läbupildiks.
Eemal
Nendest valikutest valiks ka mina alguses 300 -- st ma ise selle tee ära käinud, algul ostsin Ixus400, sealt tekkis huvi, ja no ei jäänud midagi muud üle kui peegelkaamera peale minna. Ses mõttes, kui huvi on juba olemas, siis raha kokkuhoiu mõttes jäta digiseebietapp vahelt ära.
Eemal
Vaata, selle saidi foorumist fotoka ostmise kohta küsides võid kindel olla, et vastavad veendunud peegelkaamera pooldajad. Sellepärast soovitaksin ringi vaadata foto.diip.ee ja eestifoto.ee foorumites. Ja siitsamast lugeda, mida vastati ElinaK teemale "Milline digikas". Mis mõistesse "digiseep" puutub, siis see kõlab täpselt niisama halvasti kui "seebikarp". Aga kõik digikompaktkaamerad seda vast siiski ei ole? Ma mõtlen need, millel on olemas ava prioriteet ja säri prioriteet. Alguseks võiks ehk niisuguse poole vaadatagi, kui ka selle kirjatüki oled läbi lugenud: http://foto.diip.ee/archives/2003/09/sa … mid_p.html
Parimat soovides...
Eemal
selena kirjutas:
Vaata, selle saidi foorumist fotoka ostmise kohta küsides võid kindel olla, et vastavad veendunud peegelkaamera pooldajad.
Hehee eks ta ole osaliselt tõsi jah, aga kui inimene küsib, et kas seep (ixus v powershot) või siis EOS300 ja eeldatavasti tahab linnupildisamiseks samuti mingil hetkel kasutada, siis tunduks, et annaksime suisa s*tta nõu, kui soovitaks digiseepi.
selena kirjutas:
Aga kõik digikompaktkaamerad seda vast siiski ei ole? Ma mõtlen need, millel on olemas ava prioriteet ja säri prioriteet.
Mõned küll mitte, aga need ava ja säri (AV ja TV) sättimiste manuaalreziimid ei päästa veel ühtegi aparaati veel seebi staatusest. Nagu ma ka juba ütlesin, pole digiseebi lcd või siis elektrooniline pildiotsija fotograafisõbralikud, veel vähem sobivad nad loodusfotograafile, kes tahab teha midagi rohkemat kui maastikupilt - väga odavatega ei saa sedagi teha.
Samuti on teine nö seebika välimääraja see, et puudub manuaalne, sõna otseses mõttes käsitsi zoomi ja teravuse kruttimine(AF), millest zoomi aegluse ja AF tõttu võivad pooled pildid tegemata jääda...ja seda ka kodus ja lapsest nt
Eemal
Siit nõu küsides saab jah vastuseid, mis pooldavad peeglit. Seda väga lihtsalt põhjusel, me kõik oleme alguses arvanud, piisab ka natuke võimekamast digiseebist elektroonilise pildiotsijaga. Mina näiteks alustasin Sony 717'ga tean, et Kristol oli Olympus 8080. Kuid ei piisa. Seda just looduse tarbeks. Mäletan kuidas ma Sonyga makrot tegin. Liblikaid oli eriline piin pildistada. Lükkasin kaamerat-edasi tagasi (ja mitte nii väikse amplituudiga nagu peeglit), et aru saada kus fookus on ja isegi sellisel tegutsemisel olid pooled kaadrid udused. Ja ilusat ühtlast tausta oli ka võimatu saada, teravussügavus oli lõpmatu.
Teine asi on fookuskaugused. Peagi avastad, et digiseebi fookuskugusest ei piisa ja vaja pikemat toru. Kune seebile (mõnedele) saab otsa keerata mingeid konvertereid, siis viib mõte alguses sinna, kuid sealt tegelt mingit kvaliteeti oodata pole. Seega jääb ainukeseks võimaluseks ikkagi peegel osta. Kuid nüüd on raha juba raistatud ja oma seebika müümisest saad naeruväärselt vähe tagasi, et seda peeglisse investeerida. Peadki otsustama, kas selline õppemaks on Sulle vastuvõetav. Ma soovitaks ka EOS 300't, sest sellele ostetud torusid saad tulevikus ka digipeegli ees kasutada.
Sven
Eemal
Kui Sul on natuke tõsisem huvi, siis minu isiklik arvamus, et otsi foorumitest EOS300 filmikere ja objektiiviks näiteks EF 50mm F1,8 II ning käi Eestifoto kursus läbi. Esimeseks kaameraks peaks nimetatud aparaat hinna ja kvaliteedi suhtelt päris sobilik olema, 50mm fiksobjektiiv õppimiseks suurepärane (ja ka kvaliteetne). Tõesti ei maksa poest tervet kit-i osta, see on selgelt ülehinnatud.
Kursuste asemel võib muidugi ka raamatuid lugeda, aga raamat ikka nii palju edasi ei anna, kui kogemustega proffessionaalid. Pealegi saad alati küsimusi esitada jne, saad aru küll. Ma arvan, et nimetet investeering iseendasse peaks kuhjaga ära tasuma. Muidugi, ega kursus kedagi oskajaks ei tee, aga... nagu öeldakse, õpime selleks, et oskaks õigeid küsimusi esitada.
toomas
vabandab nüüd kõigi Nikoni ja Pentaxi kasutajate ees.
Eemal
tozz kirjutas:
Kui Sul on natuke tõsisem huvi, siis minu isiklik arvamus, et otsi foorumitest EOS300 filmikere ja objektiiviks näiteks EF 50mm F1,8 II ning käi Eestifoto kursus läbi.
noh, see kõik on õige, aga 50mm'ga looma- ega linnupilte eriti ei tee ...
Eemal
Suur tanu!
Nuud on mul uus kusimus. Kui kasutada filmikaamerat, kas siis tuleks jaadvustada positiivile voi negatiivile??? Ja siis veel. Linnuvaatluses saab pilte teha ka nii, et fotokas on uhendatud "scope" iga. See on ilmselt odavam kui teleobjektiiv. Kas kellelgi on ka selliseid kogemusi???
Eemal
Huhh. Eks siis need, kes ei oska, õpetavad.
Negatiiviga saad andeks paljud oma möödapanekud kui positiiviga on samas kohe näha, mis mööda panid. Ilmselt on siis dia õpetlikum. Samuti iseskännides on dia vähemvandumaajav. Kõik, mis näed, nii ongi ja teatud mööndustega saab ka sellisena kätte. Lisaks ei pea diaga otsima endale lemmiklaboranti ning saad süüdistada vaid iseennast. Samas paistavad värvid jälle palju ilusamad...
Eemal
Mina kahjuks ise ilmutada ei oska. Samuti puuduvad selleks koik vahendid. Kas koik fotograafid, kes filmiaparaate kasutavad, ilmutavad oma pildid ise?
Eemal
Enamus amatöörfilmipiltnikke ja isegi proffe siiski lasevad oma filmid laboris ilmutada. Praegusel ajal on teenuste hinnad üsna alla läinud ning sul võimalik kasutada kõiki allolevaid variante koos või eraldi:
1. filmi ilmutus
2. pildid paberil
3. skännid filmilt failideks
Eemal
Kas keegi viitsiks ehk lahti rääkida, misasi see "seep" ikka on? No mitte kuidagi ei sobi selle määranguga kokku kõik kompaktid. No näiteks Dimage Z1, Z2, Z3 ja Z5. Kus siis algab ja lõpeb seep? kas Canoni A95 on seep? Või A520?
minuarust on lihtne. kõik mis pole peegelkaamera, on seep. mõni siis parem, teine halvem.
Eemal
Ma ei pretendeeri mingile lõplikule arvamusele, kuid pakun välja, et aparaati ostes tasub alati ennekõike endalt küsida: milleks mul teda vaja on? Loodusfotograafia on fotodokumentalistika alaliik, mis keskendub looduse jäädvustamisele, ulatudes mikromõõdus loomakeste pildile püüdmisest kuni Suure Kanjoni panoraamide pildistamiseni.Sellega kõrgetasemeliseks tegelemiseks vajalik tehnika on väga erinev ja kuratlikult kallis.
Peegelkaamera (vahet pole kas filmi- või digi) koos paari objektiiviga (lainurk, tavasuum või 50 mm põhiobjektiiv ja 100-300 mm teleobjektiiv, millele võimalusel lisandub ka makroobjektiiv) on loodusfotode tegemiseks kõige levinum, ja ilmselt ka optimaalseim varustus.
Seebikarpideks kutsutakse Eestis kompaktkaameraid. Kompaktkaamera nimigi ütleb, et antud aparaaditüübi eesmärk on võimalikult väike ja kaasaskandmiseks mugav aparaat. Kompaktkaameraga teevad loomulikult tööd ka professionaalsed fotograafid, kuid kasutusalad on seotud ikkagi valdkondadega, kus kvaliteet tuleb kompaktsusele ohvriks tuua. Praegune suund on ka (digi-)peegelkaamerate puhul kompaktseid mudeleid pakkuda, Pentaxi ja Canoni uued harrastajaDSLRid on juba vägagi väikesed ja kerged.
Eemal
okaskera kirjutas:
minuarust on lihtne. kõik mis pole peegelkaamera, on seep. mõni siis parem, teine halvem.
Seega Powershot Pro1 siis ka seep??
see on siiski puhtalt minu arvamus, aga jah, kompaktkaamera = "seebikarp".
powershot pro1 on kompaktkaamera, seega ta on seebikarp, mis sellest et tal on rohkem võimalusi kui paljudel teistel ( hea seebikarp).
Eemal
No küll nüüd tehakse ikka digikaid maha. Tootja poolt nimetatakse Pro 1 ja Nikon 8800 ikkagi proffidigikompaktideks. Ja nende pildikvaliteet ei jää ühtigi alla digipeeglitele. Vaadake nende kaameratega tehtud pilte http://www.dpreview.com/gallery/ .Eks me kõik unistame parimast fotovarustusest, aga hinnad üle 60000, mis siin ikka ohkida.
Eemal
ok, viimast korda võtan sõna sel teemal. kui hoolega loed , siis saad aru, et maha ei tehtud siin midagi. külaline seep palus lihtsalt lahti seletada, mis asi see seep on ja mina siis avaldasin oma arvamust. pildikvaliteedist ei olnud üldse juttu. minu arust sama asja seletas pikemalt ka Toomas.
Viimati muutnud okaskera (13-03-2005 14:12:49)
Eemal
Minu arust kuuluvad seepide hulka kõik mikrosensoritega kaamerad, seega ka Pro1, mis sest, et seal PRO nimes sees on. Pole vahet palju sinna neid pikseleid sisse mahutada, ikkagi pole nendega ISO 100'st kõrgematel tundlikkustel midagi teha. Samuti on negatiivseteks veel lõpmatu teravussügavus ja elektrooniline pildiotsija. Kõik oleneb ikka sellest kui tihedalt ning milliste vajadustega pildistada.
Imelik kui pildikvaliteet ei jää peeglitele alla, miks siis ükski elukutseline fotograaf oma tööde juures kompakte ei kasuta? See on naljakas kuidas inimesed usuvad igasugust turundusjura. Kui nime sees on PRO või SUPER või MEGA vms, siis on tegemist hea asjaga. Imelik, et nendel kallitel peegelkaameratel (1Ds, 1D, D2x jne) ühtegi sellist upitavat sõnakõlksu ja värvilisi kleepse küljes pole. Hmm...
Eemal
pro tähendab tavaliselt probleemi :)
kasulikku lugemist ka
Viimati muutnud martinj (13-03-2005 17:12:29)
Eemal
Sven Z. kirjutas:
Teine asi on fookuskaugused. Peagi avastad, et digiseebi fookuskugusest ei piisa ja vaja pikemat toru.
Hmm ... Canon S1 IS 380 mm. Minolta Dimage Z3 420 mm ...
Soovitades ainuvõimaliku valikuna peeglit, jõuab kohe selleni, et kaasasolnud zoomi (nt 28-80) fookuskaugusest ja kvalityeedist ei piisa ja vajad paksemat rahakotti pikema toru jaoks . Kusjuures ära arva, et vähegi vastuvõetavate hindadega pikemad torud siin heakskiidu leiavad ... needki saaks siin maha laidetud ja ikka paremaid-kallimaid soovitatud.
Lisaks kipub olema nii, et peegel komplekteeritakse müües suht nigela objektiiviga (et hind jääks madalamale), arvestades, et küll inimene hakkab raha välja käima järjest kallimate ja paremate torude jaoks. Et "seebikateks" sõimatutel ei saa objektiive vahetada, siis vähemalt soliidsemad fotofirmad hoolitsevad IMHO ikkagi oma aparaadi maine eest - seega komplekteeritakse aparaat siiski kohe piltitegeva optikaga, mitte mingi "tuhatoosiga".
Siin eespool juba soovitati, et mõtle oma praegustele ja tulevastele vajadustele. Nii, et KUI praegu ostad aparaadi, mis ei rahulda perspektiivis KÕIKI vajadusi, siis võiksid tal olla mõned nishiomadused, mis lubavad teda kasutada ka hiljem ja mis võivad järgmise aparaadi poolt seega katmata jääda. Olgu selleks kasvõi väiksus-kompaktsus juhuks, kui lähed kaugele ja pikaks ajaks ja iga seljastassitav gramm on arvel ...
Vaata nt Buying Guide, http://www.dpreview.com/reviews/compare.asp . Vali välja need omadused, mis sulle olulisemad on.
mari@minolta505SI.peegel.ja.olympus.mjuu.2,8.ja.Canon.S1.IS. ja.Sony.D8.vidoekaamera.ja.igale.asjale.oma.koht.ja.aeg
Eemal
martinj kirjutas:
Väga hea lugemine oli. Aitäh!
Eemal
Vaesekesed küll. Tehke parem rohkem pilti kel kogemusi veel vähem. Ise läksin seda teed ja tead üldse ei kahetse, et jään kõigist seep vs SLR vaidlustest kõrvale. Küll pildistades saad aru, miks need kes tõesti pilti teevad ja kel pole aega/tahtmist siin foorumites juttu puhuda(ei mõtle foorumite ülalhoidjaid, väärt töö(Y) ) ajavad taga kiiremat klaasi ja paremaid ja suuremaid keresid.
Parimaid pilte,
Oliver
Eemal