Ühel ilusal juulihommikul ärgates leidsime end selle tegelasega tõtt vaatamas - oli teine läbi lahtise akna meie magamistoa seinale otse voodi päitsisse eksinud. Püüdsin ta ettevaatlikult karpi ja viisin aiamaale. Ilmselt oli vennike õige kurnatud - alustuseks näsis isukalt ära paar valge ristiku õielehte, rüüpas siis kastetilga peale ning pärast nende elutähtsate toimingute sooritamist otsustas lõpuks ka portree jaoks poseerida.
Alari Kivisaar (admiral@5.00) 2006-05-01 18:45:10 |
On ikka üks kole elukas:) Ma kohe kardan neid!!! Hämmastav, kuda meie kliimas putuk nii priskeks areneb. Vist suurim putuk Eestis, kui ma ei eksi. Kord pólvili rohus liblikat jahtides avastasin ühe sellise enda ólalt. Oh sa jeeeerum! Kaamera lendas kórge kaarega läbi óhu, ise kiljusin nagu eit. Hea, et keegi ei näinud. Selleks korraks oli pildistamine lóppenud. Läksin koju ja jóin klaasi suhkruvett:)
Jaak Põder (tigekull@4.80) 2006-05-02 22:34:42 |
Asend ja külgi raamivad kõrred on huvitavad, kuid taust mulle ei istu. Liiga keskele ka minu maitsele see nägu jäänud, ma oleks veidi ülespoole proovinud teda kadreerida.
3
Sven Z. (tigekull@5.00) 2006-05-06 11:21:20 |
Mulle meeldib see piiluv poos ja kadreering. Taustast on jah kahju.
