Kuues meel

Ei tea mis see oli, kas paarikümne aastane jahikogemus või midagi muud, aga ühel õhtul vaist ütles et pean kusagile minema. Fotokas kaela ja olingi teel. Kui kohale jõudsin hakkas päike metsa taha vajuma ja värvus punaseks. Istusin ühe mätta otsa maha ja sättisin ennast valmis, et tulgu mis tuleb. Ja siis ta tuligi. Sulpsat- sulpsat- sulpsat. Metsa all oli vesine ja iga samm kajas õhtuvaikuses. Tuli võsast välja ja jäi paarikümne meetri kaugusele seisma. Seisis ja vaatas ringi ligi kümme minutit. Ninasõõrmeist tuli auru, mis paistis loojuva päikese valguses punasena. Paar korda suvatses ka minule otsa vaadata. Ise pullike veel aga milline enesekindlus ja graatsia. Ja temal oli ka vaist, mis töötas laitmatult. Ja siis ta läks jälle sulpsat- sulpsat rahulikult minust ringiga mõõda ja kadus mu selja taha. Ei jäänud minulgi midagi üle kui kodupoole sammuda.

F/5,6, 300 mm., 1/30 sek.,iso 400.