Uudishimulik proua
Metsloomad
Jäin prouale juba kaugelt vahele, mistõttu ei hakanud talle ise lähemale luurama, vaid otsustasin maadligi külitades vaadata, mis edasi saab. Õnneks tuli proua uudishimust ise lähemale, et aru saada, kes ma selline olen. Kuna head sotti ta niisama lihtsalt ei saanud, siis oli vaja tal tunda minu lõhna. Et aga tuul oli tema poolt, siis hakkas ta ümber minu kaarega liikuma, et lõhn õiges suunas kinni püüda. Tänu sellele oli võimalik teha palju võtteid ja saada sealhulgas ka mõni üksik selline, kus oksarisu ette ei jäänud. Lõpuks sai ta muidugi haisu ninna ja pani käratades leekima. Aga see ei olnud meil esimene kord ning loodetavasti ei jäänud ka viimaseks.
|