Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad
|
Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
|
Autor: Erik Mandre 
Pilt lisatud: 07.05.2014 |
Kisub mölluks
Linnud
Kui päike hakkab ärkama oma sängist ja suruma esimesi kiiri läbi metsatuka, hakkab rabaväljal tedrekukkede sees veri vemmeldama ja aktiivne territooriumi kuulutamine võib taaskord alata.
Pildistatud varajastel hommikutundidel päikesetõusu aegu.
|
|
4.91 |
 |
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-07 22:42:57 | 
Môtlesin selle peale, aga ei leidnud sellele väga pôhjendust, sest kukk on ju sisuliselt otse hüppes ja niigi on veidi paremale rohkem ruumi jäetud. Pigem rôhuks siinkohal hetkele, mis kestab sekundi murdosa ja valgusoludele, mis samuti minutite küsimus. See metsa vahelt päilese piilumise hetk on valguse môttes magusaim, saada kukk sel ajal täpselt päikese suhtes ôigele kohale nii, et päikesekuma tungib optikasse ja veel hüppe momendil, juhtus vast vaid korra kogu selle kevade jooksul ja see kord on siin pildil. Enamjaolt oli kukk neil loetud minutitel päikese suhtes vales kohas vôi üldse kusagil kaugemal. |
|
|
Eero69 (reinuvader@3.47) 2014-05-07 23:39:48
Autor, oled sa tähele pannud, kuidas tedremängu juures esineb "rebasetund"? |
5 |
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 00:01:42 |
Eero, muidugi olen :) Olen 6. aastat tetri kevadeti pildistamas käinud ja näinud väga erinevaid rebasetunde :) Tegelikult ei ole see rebasetund sugugi nii kohustuslik osa, nagu kohati võib mõnest tedrejutust mulje jääda. On hommikuid, kus rebasetundi ei esinegi ja on hommikuid, kus peetakse konkreetne paus, kus kogu raba vaikib, on hommikuid, kus rebasetund võib kesta oma 30 minutit, on hommikuid, kus piirdutakse 10 minutiga jne. Viimane kord kui sai käidud, leidsin rabast tedre tiiva koos sisikonnaga. Keegi oli tedre mänguhoogu enda kasuks ära kasutanud, aga minu jaoks jäi mõistatuseks just sisikonna järgijätmine, ilmselt pidi miskit vahele tulema, sest nii kotka kui kiskja jaoks peaks just see olema ju delikatess. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 00:10:03 |
Palju see rebasetund tegelikult tetri kaitseb, on minu jaoks küsitav, ilmselt on see pigem mingi sissejuurdunud käitumisviis, millel tegelikkusega väga suurt pistmist ei ole. Tedred annavad endast niipalju märku enne rebasetundi ja pärast seda, et ega see mõni minut vaikust, neid kiskjate tähelepanust küll väga ei säästa. Ahjaa, kes ei tea, siis rebasetunniks nimetatakse aega päikesetõusu paiku, mil rebased jt kiskjad aktiivselt ringi liiguvad ja sel ajal peavad tedred nö vaikusetundi, et mitte kiskjate tähelepanu endale liialt tõmmata. Tegelikkuses kestab see vaikusehetk mitte just väga kaua ja mänguhoog taastub üsna kiiresti. |
|
|
Mad Max (kaljukotkas@4.95) 2014-05-08 00:39:16 |
Kui nüüd kästaks nuriseda siis ehk niipalju, et pisipisikese jupikese võrra võtaks paremalt maha, siis oleks perfektne!
Meeldib väga! |
5 |
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 09:30:45 |
Üks paneks paremale juurde, teine vôtaks maha - tundub, et siinne versioon on siiski kôige ôigem :-) |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-08 13:02:26 |
See nn. Rebasetund on ikka siis, kui rebase lähenedes linnud pooleks tunniks, kuni tunniks eemale lendavad. Kui rebane pikemaks mänguplatsi ümbrusse luusima jääb, võib mäng selleks päevaks ka katki jääda.Olenevalt piirkonnast tekitavad mängupause ja seisakuid päris hulgaliselt ka teisi tegelasi. Kuked vakatavad ja jäävad vait tavaliselt, kui kotkas üle lendab ja seda juhtub hommikuti tihti. Väga sage külaline on ka kanakull ja tema külaskäik ajab linnud samuti lendu, kuigi kulli eemaldudres naastakse mõnevõrra varem, kui rebase puhul, või möne teise neljajalgse puhul. Neljajalgsetest satuvad rebastest mõnevõrra harvem mängule ka hunt või mõni ilves, aga peale lindude võivad nemad inimesele vabalt ka märkamatuks jääda. Ühesõnaga, pausid ja nn. rebasetund pole mängu kohustuslik, ega sisse juurdunud osa, vaid lähtub alati praktilisest vajadusest. |
|
|
Eero69 (reinuvader@3.47) 2014-05-08 13:04:17
Erik, palju sul selles kohas tetresid hinnanguliselt kokku on? Mul endal selline kogemus, et sel kus ma käin on neid ainult kaks. Sellest vähesest arvust tingitult arvan, et kindlat mänguplatsi ei ole, vaid lendavad puult-puule ning susisevad ja vahel käivad ka maas. Kuid alati olen mina nendega võrreldes vale koha peal(st. liiga kaugel), sõltumata sellest kuipalju ma oma varjet liigutan. Arvan, et mida rohkem tetresid seda suurem konkurents ja soov oma võimu näidata. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-08 13:16:17 |
Et mingi kindlam territoorium tekiks on vaja vähemalt kolme kukke, aga mida rohkem neid koguneb, seda kindlamalt selle piirid püsivad. Tean, et Pärnumaal on hulgaliselt kohti, kus mängivad ainult üks-kaks kukke ja seda päris suurtel avatud maastikul. Seal ongi territoorium väga laialivalguv. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 13:38:07 |
Valmar, ei ole sinuga nõus. Rebasetund on sisuliselt vaheaeg tedremängu kahe poolaja vahel ja sellel ei ole mingit pistmist rebase või kotka või kulli või mõne teise linnu/looma lähedal olekuga. Rebasetunniks nimetatakse seda selleks, et see on lihtsalt üks aktiivne rebaste ja kullide/kotkaste liikumise aeg, mil nende kõhud kipuvad olema tühjad ning tedred tunnetavad seda aega kui vajadust olla valvas võimalike ohtude eest, seetõttu siis peetakse ka vaikusetunde. Seega on see justnimelt sissejuurdunud osa tetrede käitumises mängu ajal. Minu pildistamiskohas ei lennata selleks ajaks platsilt eemale, vaid pigem minnakse platsi äärde sügavamasse kanarbikku ja istutakse vaikselt seal ning toitutakse õisikutest. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 13:41:19 |
Eero, kuna rabamaastik on avar, siis raske on öelda palju mänguplatsi ümbruses tetri kokku on, oma paar kolmkümmend vast ikka. Mina aga olen ju mänguplatsi tsentris ja seal olen ümbritsetud ca 6-8 kukega, kuid pildistamisulatusse jääb üldjuhul ca 2-3 kukke - nende vahel tuleb siis hetki valida. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-08 22:09:47 |
Ega nõus ei peagi olema:) Minu kogemus tugineb situatsioonidel, kus mingit "rebasetundi" ei peetagi, ei peeta seda aga ilmselgelt, mitte nädalapäevast või kokkulepetest sõltuvalt, vaid sellest, et ühtegi sellist häirijat lihtsalt polegi läheduses. Ja mõnikord on mängus seisakuid 2, mõnikord aga 10, pluss kõik sinna vahele mahtuv ja ilmselgelt pole need harjumusest või traditsioonidest vaid praktilistest segajatest. Samas varjes olles ja pildistades on raske märgata, kes see segaja just oli ja tihti ei näegi, küll aga linnud näevad. Ja tihti võib sellesama "rebasetunni" esilekutsujaks olla ka pildistaja ise. Ma võidan endiselt, et mängupausid on praktilistest, st. keegi/miski häirib mängu või kõidab liialt lindude tähelepanu, vajadustest, mitte traditsioonid:). Samas ei julge ka väita, et kuskil on teiste traditsioonidega linde. ( lugesin praegu kokku, et olen vaadelnud 8 erineval mängupaigal) |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 22:30:39 |
Nujah, ma jään siin eriarvamusele nii tuginedes oma kogemustele kui ka sellekohasele kirjandusele. Sellega olen nôus, et mängu ajal vôib ka teisi pause olla, sôltuvalt ümbritsevast keskkonnast, vahel tingituna mônest kotkast, kullist, kiskja liikumisest vms tegurist, mis kutsub esile vaikuse vôi lausa äralennu, kuid seda ei nimetata rebasetunniks. Rebasetund kui selline on siiski konkreetsele ajale (päikesetôusu aegu, sageli veidike enne) jääv vaikushetk, mis minu hinnangul on justnimelt sissejuurdunud käitumisviis, mida teinekord lihtsalt ei peeta vôi on see äratundmatult lühiajaline. Rebasetund ei ole seotud konkreetse situatsiooniga. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 22:36:51 |
Et mitte jääda vaid oma kogemuste juurde, tsiteerin siinkohal Fred Jüssi't: "Umbes pooletunnist vaheaega, mis tedred kevadise mängu ajal oma kudeitamises teevad, kutsutakse mônel pool rebasetunniks. See vaikusehetk päikesetôusu ajal langevat kokku rebase hommikuse jahiajaga". |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-08 22:57:12 |
ja siit koorubki teine küsitav väide. Kas rebane tõesti kütib hommikuti päikesetõusu aegu umbes nii tunnikese. Minu praktika ütleb, et päikesetõusu aegne paus on tingitud enam just päevase eluviisiga röövlindude jahile suundumisega. Nii kotkad, kui kanakull. Kusjuures mõlemad jäävad varjes kõhutavale piltnikule tavaliselt märkamatuks, sest kotkad lenavad üle siiski suht kõrgelt ja kanakulli ongi ihtsalt keeruline märgata. Kui aga mõni neljajalgne tõesti mängu uudistama tuleb, siis linnud lendavad vahepeal laiali, lähedal asuvate puude otsa. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-08 22:58:28 |
tahtsin veel lisada, et ma ei vaidle vastu. ma ütlesin lihtsalt oma arvamuse, mis põhineb mu enda praktilistest vaatlustest, mitte kirjandusest. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-08 23:27:31 |
Eks kiskjad liiguvad samuti ka päikesetõusu aegu ja rebane nende hulgas, kuigi rebase liikumine langeb väga erinevatele aegadele, kuid kindlasti on ka päikesetõus üks neist. Miks just seda rebasetunniks nimetatakse ja mitte nt kotkatunniks, seda ma ei oska öelda, see vist mingi vanarahva tarkuse ajendil tekkinud termin. Aga olen päri sellega, et just päevase eluviisiga röövlinnud on põhiliselt need, kes sellele ajal konkreetselt tühja kõhtu kinnitada soovivad ja seega pigem kätkevad endas rohkem ohtu kui rebane, kelle liikumine ei ole nii üheselt vast määratletav. Aga kui me räägime mõistest "rebasetund" siis selle tähendus on ikkagi erinevates kirjandustes see, mida olen varasematl välja öelnud ja mida ka Fred Jüssi on oma raamatus kajastanud. Selge on see, et iga röövlinnu saabumine või kiskja saabumine mänguplatsi lähedusse pälvib tetrede tähelepanu, mis võib seisneda äkitseses vaikuses või äralennus. Tähelepanelik varjes olija märkab ka kotkast või kulli kui see ikka tõsisemat huvi mänguplatsi vastu üles näitab. Olen näinud tedremängu otse merikotka silme ees, kus merikotkas istus puul ja tedred mängisid all. Olen sellise töö ka omal ajal LAFile saatnud, aga see ei pälvinud vähimatki tähelepanu, vist ei jõudnud isegi mitte ekraanile, kuigi loodushetkena oli tegemist minuarust väga erakordse olukorraga, aga see selleks. Korra olen näinud ka mida rabapistriku kohaletulek põhjustab - kogu mänguala oli hetkega tühi ja tühjaks see ka tollel päeval jäi. Seega me võime rääkida siin oma kogemustest ja nähtust, aga meil ei ole mõtet hakata rebasetundi kui sellist mõistena sisustama, kui see on juba sisustatud :) Mina olen täheldanud küll rebasetundi ja seda enamus kordadel ja see langeb just nimelt päikesetõusu aega. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-08 23:54:03 |
Iseenesest on see ju ilus nimi. Küsimus jääb, mida selle all silmas peetakse? Lihtsalt mängu pause, seisakuid ja muid mänguväliseid tegureid on hulgaliselt rohkem, kui rebane. Ikka kordades rohkem, kui mõni rebane seda tekitab. Ja nagu mainisin, siis neljajalgsed ka. rebane tingivad äralennu. Sel juhul peaks traditsioon olema, et igal rebasetunnil lennataksegi minema mõneks ajaks. Kui inimeste teadmised ei omista abstraktset mõtlemist imetajatele, siis lindudelt seda oodata oleks veel eriti liig. Vastasel juhul mõtleksid linnud:"oleme nüüd siin pool tunnikest vait, siis rebane ei tule"! Ja kui tegemist on kätteõpitud käitumisega, siis peaks nad ikkagi hoopis ära lendama! Ja rebastel oleks tegelikult ju ikkagi oluliselt lihtsam küttida tetri pigem pimedamas, kui siis, kui juba valgeks on läinud. Rebased pigem lõpetavad oma jahti sel ajal. Aga kindlasi võivadb olla teatud käitumiste erinevused, erinevates piirkondades, kuna paikkonna liikide populatsioonid ja käimisrajad võivad tingida seda. Nt. kui rebase hommikune jahilt tulek viibki mõne mänguplatsi lähedusest mööda, siis sõltub palju, kas rebasel on kõht täis, või mitte, kas ilm meeldib talle või mitte jms. Mõnes kohas aga rebane kunagi ei satugi tedremängu ajal platsi lähedusse. Aga kindel on, et need linnud ei mõtle:"oleme igaks juhuks vait vahepeal"! |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 09:44:21 |
Aga kust Sa tead, mida linnud tegelikult môtlevad. Rebasetund selle môiste tähenduses tegelikult justnimelt märgistab seda situatsiooni, et oleme igaks juhuks vait :-) Kuidas linnud tegelikult môtlevad, ei tea meist keegi, aga tean, et mängus peetakse konkreetsel ajal konkreetne paus ja seda on öelnud ka teised tetri pildistavad fotograafid teistel mängiplatsidel, see on üldiselt äratuntav, aga mitte alati selgelt esinev. See on see, mida kutsutakse rahvakeeli rebasetunniks. Eks igaühel ole siin omad kogemused ja nende üle ei olegi môtet vaielda. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 10:52:01 |
Ega ma ei teagi, kuidas täpselt mõtlevad, aga kui lahutada mõtlemisest abstraktne tahk, jääb järgi vaid instinktiivne käitumine. Kuna inimene suudab enda elu tavaliselt keeruliseks elada, siis kipub ta ikka sarnaseid külgi ka primitiivsematele olenditele külge pookima, ilma, et need selleks tihti võimelisedki oleksid.
Kui varemalt mainisid enda jutu toetuseks kirjutatut, siis olen ka üht-teist elus lugenud ja ikka ja jälle tõden, et see mida ise näen ja kogen erineb kardinaalselt loetust. Ja viimases tekstis mainid teisi fotograafe. See on asi, mida väitlusesse ei tohiks kaasata. Esiteks on see viide umbmäärane, teiseks me ei tea, kes mida on väitnud ja kolmandaks tekitab see lihtsalt tunde, et meid on palju, järelikult on meil õigus(varsti tuleb keegi, kes ütleb, et ta on sinuga nõus ja sa usud enda juttu juba rohkem, ilma, et oleksid tegelikust vaidlusteemast midagi uut näinud või kogenud) ja neljandaks viitab, et sa pole iseenda kogemustes ega argumentides enam kindel:)
No nii, nüüd oleme nii kaugele jõudnud. Ütlen ausalt, et mu eesmärk polnud siia tulla mingit tõde kuulutama, lihtsalt kogunenud tähelepanekuist rääkima. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 13:02:58 |
Valmar, ma olen tetredemänge neil aastatel piisavalt palju kogenud, et oma väidetes kindel olla, ära seda nüüd küll tule ütlema. Jah teised fotograafid on umbmäärane mõiste, aga ma ei soovi teiste nimesid siia diskussiooni tirida, seega las see jääda nii. Kuid võin öelda, et ka need teised on kogenud sama, mida minagi ehk eristanud üht selget pausi, mida tedred teevad päikesetõusu aegu. Tuletan siinkohal meelde, et kogu vestlus sai alguse sinu väitest, et rebasetund tähendab midagi muud kui see, mida ütlesin. On ilmselge, et Sinu väide selles osas ei ole korrektne. See kui Sa soovid mingile terminile anda oma tähenduse, ei tee seda veel üldkehtivaks. Sa väidad, et ei tulnud siia mingit tõde kuulutama, ometi püüad Sa järjepidevalt anda rebasetunnile nö oma tähendust, sõltumata sellest, mida selle kohta kirjandus on pikka aega väitnud. Seega justkui ikka püüaksid siin tõde kuulutada. Kui rebasetunnile on juba vanasti antud oma tähendus, siis ei ole mõtet püüda öelda, et see seda enam ei tähenda. Tähendab küll ja sellel on ka omad tagamaad. Kui Sa 8 erineval mänguplatsil tetresid vaadeldes, seda rebasetunni hetke ei ole täheldanud, siis julgen küll arvata, et pigem on viga Sinu enda tähelepanekutes. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 13:43:44 |
Ma ikka väitsin, et ei ole ühte kindlat ajaliselt pääratud pikemat pausi, vaid on hulgalisemalt erinevat sorti pause. Kohe kindlasti rohkem, kui üks selgesti eristav. Ja kui ühel päeval võid ka mingi ühe pausi selgelt eristada, siis järgmisel päeval ei pruugi seda enam kas üldse olla, või on see mingil muul ajal ja lisaks veel erinevaid pause, kuni vahepealse mänguplatsi tühjenemise ja uuesti tagasi tulemiseni. Ja see kõik ei korgu sarnaselt hommikust-hommikusse, vaid varieerub. Ja vaidlus hakkas siin, varieerub miks? Sa väidad "traditsioonilist tetrede mõtteviisi": "oleme nüüd natuke tasa, siis ehk keegi meid ei kuule, ega näe"! Mina väidan, et pausid tekivad praktilisest vajadusest, mida eelpool olen juba pikemalt kirjeldanud, et ei hakka enam kordama. Aga ma lihtsalt väidan seda, ma tõesti ei osaka lindude keelt. Lihtsalt, kui sinu kirjeldust lugesin jättis kogu mängu kirjeldus ülimalt lihtsustatud pildi. Varahommikune mäng-rebasetund-mäng jätkub. Sellise ülesehitusega mängupilt võib ju ka esineda, aga see oleks ikkagi väga harv erand, minu praktikas see nii pole kunagi nähtud. Aga ma tõesti ei vaidle sulle vastu. Usun siiralt, et sinu nägemuses ja nähtu järgi see nii just toimubki. Ilmselt on tegu lindude kultuuriliste eripäradega:D. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 14:27:23 |
Minu lihtsustatud kirjeldus oli selline: "Tegelikult ei ole see rebasetund sugugi nii kohustuslik osa, nagu kohati võib mõnest tedrejutust mulje jääda. On hommikuid, kus rebasetundi ei esinegi ja on hommikuid, kus peetakse konkreetne paus, kus kogu raba vaikib, on hommikuid, kus rebasetund võib kesta oma 30 minutit, on hommikuid, kus piirdutakse 10 minutiga jne." Kust lugesid Sa Valmar välja selle "mäng-rebasetund-mäng jätkub" ma ei tea. Eero küsis minult rebasetunni kohta ja seda ma ka vastasin. Ma pole väitnud, et tedremängul on ühene muster ja kõik ongi nii lihtsustatud stiilis mäng, paus, mäng. Arvan, et see tuli ka mu kommentaarides üsna selgelt välja, aga kui rebasetunnile on omistatud oma tähendus, siis nii see on ja ei ole mõtet öelda, et nii see ei ole. Sina aga algul püüdsid väita just, et nii see ei ole. Jah tedremängud ei ole nii lihtsustatud ja mängus on mitmeid erinevaid pause, erinevatel põhjustel, aga see ei puutu enam rebasetundi, ega sellele omistatud tähendusse. Üldistatult võib öelda, et tedremängul on siiski oma muster ja rebasetund on seal mustris täiesti hoomatav nähtus ja mina julgen väita küll, et see on mingi sissesööbinud käitumismudel, mis kandub läbi tedremängude põlvest põlve. Sina väidad vastupidist ja olgu sul oma arvamus. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 14:37:01 |
Kui sinu viimast kirjeldust loen, siis sellega saan küll nõustuda. Aga kuidas sa ära tunned, et nüüd pole mingist reaalsest segajast tingitud paus, vaid just nüüd ja see ongi rebasetund? |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 15:01:34 |
Valmar, ega seda tôsikindlalt saagi ju ära tunda, sest varjest on vaateväli ju piiratud, aga kuna see jääb kirjanduses kirjeldatud ajale, on ajas vôrdlemisi konstantne, siis ei ole alust arvata, et pea iga kord on samal ajal miski segav faktor. Samuti kui on môni röövlind taevas, siis seda näeb tetredelt väga hästi, teder ju kallutab pead küljele kui vaatab taevasse ja tôsisem oht pälvib üldiselt äralennu, mitte staatilise vaikushetke. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 15:07:45 |
Sel juhul jääb küsimus, kuidas saab kätteõpitud käitumist kasutada suvalisel ajal? Pluss, kui reaalsetest häirijatest tingitud pause peetakse niikuinii, siis, milleks on vaja veel seda kätteõpitut ja kes selle neile üldse kätte õpetas. Kas igalpool leidub mõni rebane, kes käib lihtsalt harjutamise mõttes tedremängu vaatamas, kusjuures ta peab seda tegema siis ikka absoluutselt igalpool ja pika aja vältel, et harjumus tekiks. See konstruktsioon ei tundu üldse loogiline! |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 15:17:51 |
Mis môttes suvalisel ajal, ma just väitsin, et see jääb kindlale ajale. Tuleb eristada lindude käitumises erinevaid ilminguid: üks on see, mida tehakse selleks, et ohte minimaliseerida (rebasetund), teine on see, kui reaalne oht on käes. Käitumine on neil puhkudel erinev. Kui on reaalne oht, siis ei olda lihtsalt vait ja ei chillita kanarbikus vaikselt toitudes vôi veelgi enam, siis ei tukuta nagu môni seda söendab rebasetunnil teha - reaalse ohu korral mäng peatatakse ja kui see kiirelt ei möödu, siis üldjuhul lennatakse minema, mitte ei olda rahumeelselt platsil. Minuarust vägagi loogiline. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 15:30:56 |
Ma leian su jutust ainult vastuolusi. Korra kirjeldad mängu varieeruvust ja erinevaid pause ja pikkusi nendes, siis väidad, et üks nendest on kätteõpitud ja teised mitte. Samas kuidas ühte teisest eristada, ei ole ka võimalik aru saada. Ja ometi oled kindel, et see üks on nagu miski õige ja ülejäänud lihtsalt juhtuvad! Üldiselt on loomariik äärmiselt ratsionaalne, aga see muutub kohe, kui mängus on soo jätkamine, pragmaatiliselt vaadates järgneb lollus lollusele. Aga kui vaadata, et liiki jätkatakse ja ta välja ei sure, on ka lollused õigustatud. Tedremäng pole kindlasti mingi ratsionaalne, ega ettevaatlik käitumine liigi tavapärase käitumismudeli juures, aga lõppkokkuvõttes aitab ikkagi välja selgitada elujõulisemad, ehk õigustab end. Väita, et selle lolluse/"lolluse" keskel käitutakse korraks ratsionaalselt ja ülejäänud aja lastakse hormoonide peal edasi, tekib küsimus, mis on selle mõte? Tegelikult on sellel üks hüpotees veel, justnimelt kõrge hormonaalse taseme tõttu on vaja füsioloogilist aja mahavõttu, et lihaseid ja kogu organismi rahustada, aga ka see ei oleks kätteõpitud köitumine. |
|
|
Eero69 (reinuvader@3.47) 2014-05-09 15:41:27
Valmar, ega kõike ei peagi tundma. Tegemist on (tedre)mänguga, millel on kindel aeg ja keskkond(piiritletud). Mäng on universiaalne, mis on omane ka inimestele. Mängu mängitakse ja mängus ollakse sees ning sellel on kindel piirkond(keskkond, aeg). Meie, kui piltnikud oleme selles tedremängus vaatlejad, kes naudivad mängu. Mängus peab olema kirge, muidu me seda ei vaataks.
Lõpetuseks on see inimese pool koostatud lugu.
Vanadel jahimehestel oli reegel, et eesmängijat(vanakukke) ei tohi(kui oli lubatud lasta) lasta enne, kui teised nooremad ka mängima õpivad. Eesmängijat nimetatakse veel kösterkukeks, tuleneb kirikust, kus köster oli eeslaulja. Niipalju siis mõistetest.
Rohkem kauneid hetki! |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 15:52:10 |
Rebasetund varieerub oma ajalise kestvuse poolest, aga on vôrdlemisi hästi äratuntav, kui see esineb, sest see esineb päikesetôusu aegu. Samuti kirjeldasin endaarust üsna selgelt käitumise vahet rebasetund vs muust asjaolust tingitud pausid. Kui sa sellest aru ei saa vôi ei tahagi aru saada, siis mis seal ikka teha. Ma ei pea rebasetundi ratsionaalseks, pigem vastupidi, küll aga pean seda järjepidevaks nähtuseks, mis esineb kindlal ajal ja eristub teistest pausidest, kust see on tulnud tetrede käitumisse pole mina ôige inimene ütlema, loogiline tundub, et see kandub pôlvest pôlve vanemate kukkede näitel. Ma ei vaidle vastu, et vanast ajast sellele omistatud nimetuse vôib tingida peale nimetatud asjaoludele ka muud tegurid, sh füsioloogilised. Mina ei ole rebasetundi ise kunagi rebasega seostanud, pigem röövlindude ja üleüldiselt kiskjatega, kes hommikutundidel veel ringi liiguvad. |
|
|
Eero69 (reinuvader@3.47) 2014-05-09 15:57:59
Kui Erik ükskord tetredest pildiraamatu välja annab, siis lugu tekib siis, kui ta nende pildide juurde midagi kirjutab. See on tema lugu, arvamused ja vaatlused, teadmised, mida ta meile vahendab. Heal inimesel on alati midagi anda ja ta annab ka.
Elu koosneb juhustest, tark on neid juhuseid mõista. Teadmised on alati ajas piiratud. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 16:19:01 |
Kui see raamat ilmub koomiksi, või fantaasiaraamatuna, siis muidugi...
Eero, sinu viimasest reast ei saa ma aru, kas kirjutad kuskilt aforisme maha, või viitad millelegi konkreetsele? Siinkohal pole mu teadmised piiratud vaid ajas, vaid ka ruumis:) |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 17:20:10 |
Kuule Valmar, aeg oleks sul end nüüd tagasi tõmmata ja selline üleolev suhtumine lõpetada. Huvitav miks peaks minu tedrepildiraamat automaatseltg koomiksi või fantaasiaraamatu tiitli pälvima. Eriline ülbus on küll sellist jura siia kirjutada. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 18:20:48 |
Ma vastasin Eerole, kui absoluutselt teemasse mitte puutuvale kommentaarile. St. mina ei osanud seda raamatu juttu ja ka seda muud juttu, millest ma Eero puhul midagi aru ei sanud, küll sinuga kuidagi seostada. Kui sellel kõigel on midgi seos, siis on see lihtsalt lahti kirjutamata. Kui ülbus on oma seisukohti kaitsta ja teiste omade kohta selgitusi küsida, siis tõesti. Ma ei ole ju tegelikult sult ühtegi argumenteerivat selgitust saanud selle kohta, kuidas rebasetundi ära tunda teistest pausidest, mis väidetavalt on liialt erinevad, et olla rebasetund ja miks sa väidad, et see on õpitud käitumine hoidumaks kiskjate ligi meelitamiseks. Kui nüüd muidugi "loetud tekst" (mis ei kirjlda pausi pikkust ega iseloomu) ja "teised fotograafid", argument ei ole. Minu jaoks ei ole! Kas see ongi ülbus? |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 18:25:46 |
Tahtsin veel lisada, et ma võin vabalt eksida, aga palun esita argumenteeritud väited, et saaks üldse mingi võrdlus tekkida, milline tõde või vähemalt mingi kesktee, olla võiks! |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 18:55:10 |
Valmar, ma olen selgelt kirjutanud rebasetunne erisuse tavalistest pausidest, tetrede käitumise rebasetunni ajal ja rääkinud ka sellise pausi pikkustest, aga kui Sa lihtsalt kinnisilmi tahad vastu plõksida ja oma tõde kuulutada, märkamata, mida ma olen öelnud, siis palun ole hea anna minna, aga tea, et Sa argumenteerid sellisel juhul iseendaga. Kui sul on arusaamisraskusi või soovimatus seda minu poolt öeldut argumenteerituks lugeda, siis tõesti jäägu see nii. Ma ei hakka juba kirjutatud tekstidest siia copy-paste tegema. Mul on aeg liiga armas, et seda vestlust senisest veelgi pikemaks ajada, eriti kui sellel tundub olema peaga vastu seina jooksmise efekt. Mis puudutab seda ülbuse poolt, siis kuidas sa väidad, et sa ei seosta Eero raamatu juttu minuga ja kuidas sa sellest ise ülbust ja irooniat välja ei loe? Ma siis tsiteerin. Eero kirjutab: "Kui Erik ükskord tetredest pildiraamatu välja annab, siis lugu tekib siis, kui ta nende pildide juurde midagi kirjutab." Valmar kirjutab: "Kui see raamat ilmub koomiksi, või fantaasiaraamatuna, siis muidugi... " Iga selge mõistusega inimene saab selliste kommentaaride seostest võrdlemisi üheselt aru ja kui just imbetsill ei ole, siis on raske ka seda mitte minuga siduda. Minu jaoks on see teema lõpetatud, ma usun, et nii mõnigi saab siit pikast jutust veidi huvitavat mõtlemisainet tetrede teemal. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 19:06:06 |
Sinu teise kommentaari kolmas rida:
"On hommikuid, kus rebasetundi ei esinegi ja on hommikuid, kus peetakse konkreetne paus, kus kogu raba vaikib, on hommikuid, kus rebasetund võib kesta oma 30 minutit..."
tsitaat ühest järgnevast kommentaarist:
"Rebasetund kui selline on siiski konkreetsele ajale (päikesetôusu aegu, sageli veidike enne) jääv vaikushetk, mis minu hinnangul on justnimelt sissejuurdunud käitumisviis, mida teinekord lihtsalt ei peeta vôi on see äratundmatult lühiajaline"...
Ma küsisingi kuidas saab sisseõpitud käitumine olla mõnikord 2, teinekord 30min. ja mõnikord üldse ära jääda?
Kui ma ei oska lugeda, siis keegi siin ei oska kirjutada! |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 19:16:57 |
Sisseõpitud käitumine on pidada vaikushetke ühel kindlal ajaperioodil (päikesetõusu aegu), kestus aga sõltub juba nii paljuski hormoonide möllust, piisab, et üks kukk enam ei suuda vaiki olla ja hakkab endast märku andma ning peagi võtavad siis ka teised positsiooni sisse. Võibolla jääb teinekord rebasetund nii lühikeseks, et seda ongi raske hoomata, et kas see nüüd oligi siis see. Seetõttu vast tundubki vahel, et rebasetundi ei peetudki ja võibolla vahel see hormoonide möll hiilibki sellest mööda olukorra sunnil. Ma ei ole ornitoloog, ega pädev hindama seda mida ühe kanalise peas toimub, aga mina olen selgelt pea igal korral mängus seda hetke eristanud, seda, millest räägib Fred Jüssi ja teised tedrejutud. Oma 6 aastase tetrede mängu jälgimise käigus olen märganud rebasetunni selget olemasolu, kuid see aeg, kaua see kestab on võrdlemisi varieeruv, vahel ongi tõesti rabas 30 minutiks vaikus, vahel aga kestab see 10 minutit ja juba mõni kukk hakkab hoogu üles koguma ehk kestus kui selline ei ole ajaliselt kindlalt määratletav, küll aga selle nn rebasetunni algus, see järgib päikesetõusu aega. Samuti selle eristamine pausidest, mida tingib nt mõni segav faktor on selgelt määratletav ja sellest olen ka eelnevalt rääkinud. Palun Valmar kui soovid, plõksi nüüd üksi edasi, mul tõesti puudub vajadus ja motivatsioon sinuga edasist diskussiooni jätkata, eriti veel sellise üleoleva suhtumise ja mõnitamise juures. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 19:33:25 |
Kus kurat sa üleolevat ksuhtumist ja mõnitamist välja loed. Ma kirjutasin tükk aega oma tähelepanekuis ja küsisin millele sinu argumendid toetuvad!? Kui sa oma mõtetega puntrasse jooksed pole see veel minu süü, või on oponeerimine automaatselt ülbus, ei saa sinust aru?
Vähemalt selgus, et rebasetund polegi mingi päris tund, aga et mitte otsast alata, siis tõesti võiks sellega lõpetada! |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2014-05-09 20:48:37 |
Valmar, minu argumendid tuginevad 6. aastasele vaatluskogemusele ja kirjandusele. Oma môtetega pole ma kordagi puntras olnud. Üleolevat suhtumist ja ülbust loen välja Sinu kommentaarist Eerole, milles otseselt solvasid ka mimd. See, et sul on puudulik lugemisoskus, loen välja paljudest kommentaaridest, sest sa küsid pidevalt asju, millele on selged vastused antud. See, mis sulle just nüüd selgus, et rebasetund polegi päris tund, on öeldud juba minu esimeses vastavas kommentaaris Eerole. Kui sa nüüd kôik kommentaarid läbi loeksid, saaksid vastused ka ülejäänud küsimustele. Palun ära aga enam siinset pildialust risusta, tee seda Delfis vôi kusagil mujal selleks sobilikus keskkonnas. |
|
|
wrangel (kaljukotkas@4.82) 2014-05-09 21:26:30 |
Ole hea, seleta siis ära, miks räägib keegi, kes alles mõni rida ülevalpool küsib sult mingeid üksikasju, mingist tedreraamatust. Millest sa ise midagi pole rääkinud. Mida ma pidin talle küll vastama? Ma niigi vastasin viisakusest, saamata aru, millest ta üldse räägib!
Tegelikult on täiesti jabur! Mingi komm, millest ma mitte midagi aru ei saa paneb su solvuma ja tegelikult oled sa üritanud peale seda ka mind solvata, ma lihtsalt ei solvu. |
|
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor... |
|
