Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad
|
 |
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2013-08-01 09:32:13 | 
Kala on hirmust kõhuli end visanud! :) Tegelikult meeldiks neid hetki siiski ilma söödata vaadata, olgu sööt siis lainete varjus või kus iganes, aga mitte niiviisi kaadris. Aga see puht minu eelistus, et söödaga peibutatud piltide puhul jääks sööt kaadrist välja. Samas nii kõrge võttenurga puhul (ega laevalt pildistades vist madalamalt saa kah) on vist pea võimatu sööta kaadrist välja jätta, vähemalt sellise haaramishetke jäädvustamisel. Hetk ja valgusolud on muidugi vägevad. |
|
|
Uve (kaljukotkas@4.76) 2013-08-01 19:39:07 |
Oleks Erik tõesti samas paadis olnud siis poleks seda kala näha :)
Valgus tundub rohkem taskulambi oma olevat aga tulemus on ikka super |
5 |
|
Seiraja (karuott@5.00) 2013-08-01 21:14:46
Pilt on aus! Uudishimulik küsimus, kuidas päike nii täpselt paistis? Kaljude vahelt? |
5 |
|
Seiraja (karuott@5.00) 2013-08-13 19:18:29
Üldse mitte asise iseteravustamisega 5d2 on siin koostöös fotograafi ja ka üsna aeglase 300/4 + 1.4x konverteriga ikka väga hea tulemuse saavutanud. Tubli töö! Kui rohkem lindu plaanid võtta, kiikaks ka 7d poole, kui valgusolud head, mida nad merel reeglina on. |
|
|
Sixty (kaljukotkas@4.68) 2013-08-13 19:35:49 |
Kilvar, taustaks on n-ö must fjord, mis tekitas loojangu ajal tumeda varjuala ning samal ajal pääses ka päike ligi, ei ole kaljude vahelt. Tehnika oli jh 5d2 + 300mm f4 + 1.4x, aga pooldan hetkel ikkagi täiskaadrit, hakkan pigem 5d3 poole kiikama või hoopiski d800 :). |
|
|
apelsinikaru (kaljukotkas@4.88) 2013-08-13 19:47:42 |
Aga kui rohkem lindu plaanis võtta, siis peaks ikka eelkõige kiikama parema optika poole (300f2.8). Pole see 5d2 nii saamatu miskit ja parem optika on palju mõistlikum koht kuhu raha matta;) |
|
|
Seiraja (karuott@5.00) 2013-08-13 20:13:19
Saamatus on muidugi suhteline. Isiklikust kogemusest järeldub, et nt 1D-seeria või 7D suhtes ei saa 5D2 iseteravustamist nimetada liiga asiseks kiiremate objektide puhul, v.a. keskmine punkt mida hädapärast kannatab kasutada. 5D3 või 1D X on iseteravustamisel kuuldatavasti ka väga hea tase.
Eks täiskaader või lõikefaktoriga sensor sõltub pildistamise stiilist, peamisest objektist ja enamkohalduvast valgusolust. Selge, et 7D-l on linnu kohta rohkem piksleid ja nö konverteriefekt, kuid pilt jällegi mürasem täiskaadrist. DXO annab 7D ja 5D3 müravaheks kaks "stoppi." Ehk selle pinnalt 7D+400/2,8 (ehk 640/2,8) ja 5D3+500/4+1.4x konverter (700/5,6) tuleb fookuskauguselt ja pildimüralt sama.
D800 osas olen lugenud nii head kui halba. Võrdlusi on netis üleval ka. Hea sensor nõuab võimekat klaasi ja fail kiiret arvutit
Parem optika on tõepoolest kindlam investeering, kui kiirestidevalveeruv kere. |
|
|
Sixty (kaljukotkas@4.68) 2013-08-13 20:15:00 |
Tõsi, 300 f4 + 1.4x oli kiirem kui 100-400mm. Omal ajal ostsin 100-400 universaaluse tõttu, nüüd võtaks kindlalt 300 f4. Mul vedas, et Norras majas seisis laua peal 300 f4, mida mul lahkelt lasti kasutada, aga oleks vast 100-400 ka hakkama saanud :). Taaskord Jaagul õigus, parem optika eelkõige. |
|
|
Seiraja (karuott@5.00) 2013-08-13 20:18:24
Mul on 100-400 head mälestused just universaalsuse, kerguse ja mõõtmete pärast. Joonistama hakkas kuskil f7,1 juures ning ega see liiga kiiduväärt ei ole, kuid minusugusele alustavale looduspildihuvilisele oli enam kui küll. Hoopis fookuskaugusest jäi puudu! Canon 300/4 ise proovinud ei ole, kuid olen lugenud ja loen rõõmuks ka siit, et tegu hea klaasiga! :) |
|
|
apelsinikaru (kaljukotkas@4.88) 2013-08-13 21:06:57 |
Kilvar, näiv fookuskaugus ja müra võivad ju teoreetiliselt samad olla, aga täiskaadril ikka hoopis teine teravussügavus, joonise kvaliteet jne. Täiskaadrit saab häda korral ka croppida. Ma kunagi arvutasin välja, et 5d2 pilti 1.6 korda croppides jääb alles 8MPix, mis on sama nagu 20D-l. Ja 20D-ga vanameistrid omal ajal igasugu ˛edöövreid teinud, mida kannatab vabalt ka päris suurelt seinale panna. |
|
|
Seiraja (karuott@5.00) 2013-08-13 21:34:44
Joonise kvaliteet sõltub vast objektiivist eelkõige ja lõikefaktoriga sensor kasutab klaasist magusaimat keskmist osa. Täissensori puhul liiga väikselt kaadris olev liikuv objekt (nt lind) on väljakutse iseteravustamissensorile ja see võib puusse panna. Ka lõikefaktoriga sensori pilti saab croppida/lõigata. Ehk piksleid objekti kohta rohkem ehk no tegelikku fookuskaugust on võimalik veelgi pikendada (atmosfäär seab siin ühel hetkel oma piiri). Lõikefaktoriga kere teiste omaduste võrdne olles odavam.
Nõus, et valguse kogumise võime ja sellega kaasnevate positiivsete omaduste poolest täissensoril on asendamatuid väärtusi võrreldes lõikfaktoriga tehnika praeguse arengutaseme juures. Soovisin öelda oma kogemusest igatmasti suurusega sensoritest, et neil on teatud erinevad kasutusvaldkonnad, kus nad võimaldavad fotograafil olukorra parimal moel realiseerida. |
|
|
apelsinikaru (kaljukotkas@4.88) 2013-08-13 22:13:54 |
Lõikefaktoriga sensor kasutab küll sensori keskmist ja maguseimat osa, kuid samas suurendab lõikefaktor ju klaasi nõrkusi. Kumb see suurem on, kas võit magusa osa kasutamisest või kaotus objektiivi lahtusvõime suurendamisest? Eks see ilmselt oleneb konkreetsest objektiivist ja võrreldavatest keredest.
Aga nõus muidugi, et lõikefaktoriga kaameratel omad eelised. |
|
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor... |
|
