Pääsusaba röövik
Makro
2011 aasta suvi oli üle aastate jälle soodus pääsusabade sigimiseks. Hilissuvel märasin tillipeenras ühte röövikut. Lähemal uurimisel ilmnes aga, et neid on seal tervelt kaheksa. Selline kirev "tõuk" oskab ennast väga hästi keskkonda sulatada ja iga kord kui ma neid jälle vaatama läksin oli tükk tegu, et kõik üles leida. Asusin nende tegevust ja liikumist igapäevaselt jälgima. Sügisepoole kui tillipeenar oli sisuliselt tühjaks söödud ja taimed kolletuma hakkasid, kolis suur osa röövikuid öö jooksul porgandipeenrasse üle ja seal nad tasapisi - ükshaaval oma õnnetu lõpu leidsidki. Oma ereda värvusega annab pääsusaba röövik lindudele ja teistele putuktoidulistele loomadele signaali: "Ära söö mind! Ma olen mürgine!" ja nii see tõepoolest ka on. Paraku ei arvanud aga kilplutikad sellest asjast midagi ja pistsid ükshaaval kõik mu kirjud tõugud nahka. Torkasid nad oma iminokise otsa ja lutsutasid tühjaks. Tõenäoliselt polnudki see mingi suur õnnetus, sest meie külmas kliimas oleksid nukkunud pääsusabad talvel nagunii hukkunud.
|
