Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad
|
Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
|
Autor: Urmas K 
Pilt lisatud: 22.10.2011 |
|
4.91 |
 |
Seiraja (karuott@5.00) 2011-10-24 21:03:34
Omaette ooper on tehnilised parameetrid: iso3200, kusjuures -2/3 säri juures (tõenäoliselt järeltöötlusega heledamaks võimendatud) on pilt kenasti vaadatav! Lisaks 1/40sek säri - Sa vist teed pilte üks- või kolmjalalt!? Ulme värk mulle, kes ma käest teen ja üle iso1000 väga ei saa minna. |
|
|
Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2011-10-24 22:39:57 | 
Säri korrektsioon -2/3 on hämaras hea kiire võimalus fotoka AV "ära petta", sest fotokas kurivaim tahab ju pilti keskmiseks (halliks) teha. Hämara edastamisel annab see aga ebareaalselt heleda tulemuse + mõtetult aeglase säri.
Pilte teen üksjalaga, sest kolmjalaga takerduks liikumisel mätaste vahele kinni. Püsti tõusmine on aga mõeldamatu, sest siis tunneb loom inimese ära. Kui suudad olla madalal max kükakil ja tuul ka vastu, siis võid loota pikemat seeriat, sest elu on näidanud, et loomad on üksjagu uudishimulikud, et uurida, miks üks mätas sedasi plõksib ja liigub:)
1/40 säri puhul 30-st pildist 1-2 ehk õnnestub. Kui hämar käes ja loom käepärast, siis pole muudkui hoida näpp all. Kui aga hakata niimoodi viisakalt 2-3 kaadri kaupa, siis on hiljem kodus pettumus suur. On aga 100 pilti salves, siis tõenäosusteooria toetab, et mõni ehk ikka õnnestus.
Kui eesmärgiks hämarapildid, siis peab ISO-ga leplik olema. Tavaliselt õhtul metsa minnes ma ISO 1600-ga alustan ja 5000-ga hakkan otsi kokku võtma. See hämara tunne kaalub mu meelest selle ISO müra "probleemi" üles. |
|
|
Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2011-10-25 06:57:23 |
Urmas, aeg on AV pealt täismanuali rezhiimile üle minna! :) Mis puudutab pildistamist, siis klõpsude sagedus sõltub ikka eelkõige sellest kuidas loom sellele reageerib - teinekord teeb see looma ettevaatlikuks ja siis tuleb ikka tagasihoidlikumalt esineda, teinekord vastupidi on see katikuklõps nagu magnet, mis looma otse ninaette toob ehk siis kõik sõltub situatsioonist. Nikoni katikuklõps on muidugi palju mehisem kui Canoni profikeredel, mis vast siiski pigem miinuseks kui plussiks. Pika säriajaga on palju nüansse, mida tuleb arvesse võtta, alates katiku vibratsioonist, lõpetades enda pildistamisvõtetega. Omal kogemusel tavaliselt mõne hetke jäädvustamiseks rasketes valgusoludes piisab sarivõttes 2-4 kaadri tegemisest, millest vähemalt üks ikka on terav, aga alati on muidugi erandeid, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Mina kasutan ka sellistel hetkedel kolmikjalga ja tulen sellega edukalt toime - kui aega napib, siis pildistan statiivijalad koos nagu üksikjalaga ning kui situatsioon võimaldab siis statiivijalad laiali, ei ütleks, et kolmikjalg igale poole kinni takerdub, eks see selline harjumuse asi. ISO mõtetega olen aga samal lainel, üle 5000 paljut ka ise ei taha kasutada. 2000-4000 on veel ok. |
|
|
Marko Kivimäe (põdrapull@4.03) 2011-10-25 09:49:10 |
No comments.
***
Urmas, millist üksjalga sa kasutad? Ma olen ise mõne korra mõtelnud üksjalale kuna kolmjala puhul tean ise praktikas, et ega ei viitsi küll seda kasutada (samas ma pole tõsiselt mugavat ja kvaliteetset statiivi kasutanud ka...). Ideaaljuhul võiks üksjalg olla ka jalutuskepi-võimeline. :) Ma olen seni pigem ISO tõstnud kuid eks tehnika seab ka omad piirid. |
5 |
|
Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2011-10-25 11:14:08 |
Kasutan sellist kergemat ja odavamat sorti üksjalga. Oluline, et käiks võimalikult madalaks ning et oleks klemmid, mitte keeratavad klambrid. Seda selleks, et võimalikult kiirelt kobamisi ümberseadistada. Tehnika julgestus tuleb sellest, et see on rihmaga kaelas. |
|
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor... |
|
