Linnud
Mitte enam niiväga tibu... kuid sõi teine ilma igasuguse hirmutundeta otse mu nina all õhtust, ikka tera-tera haaval, uljal näol ja teol. Vanemad parveliikmed hoidusid aupaklikku kaugusesse, vahel eemaldudes, vahel lähenedes, kuid vaevalt, et oleksin nii kerge vaevaga mõnele vanalinnule peosirutuskaugusse läheneda suutnud.
|