Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad

Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
Autor: Tarmo Mikussaar  Saada kiri autorile
Pilt lisatud: 11.01.2010

Pakasega allikajärvel

Kodumaa maastikud

Pakaseliste ilmadega on allikatel ja allikatekkelistel järvedel võimas udu. Kui päikest ka veel näitab siis on värvidemöll võimas.

20 mm. F18 ISO100 Kiilfilter.
4.17
Avatar hundirattur (kaljukotkas@4.77) 2010-01-12 12:34:22 | Koduleht
tõeliselt ilus olemine, ainult kaader jääb ahtakeseks, tahaks ikka laiemalt ja veel laiemalt, ühesõnaga kas Teil suuremat ei ole? 		4
Avatar Peeter Nahko (mesikäpp@4.97) 2010-01-12 14:35:09 | Koduleht
kui udu ja päike hommikul koos toimetavad, siis on tavaliselt midagi head oodata :) esiplaani valge on hea. 		4
Avatar nöps (põdrapull@3.71) 2010-01-12 23:09:09
Minu jaoks on siin just udu tegija 		4
Avatar step (kaljukotkas@4.92) 2010-01-19 15:13:43 | Koduleht
Ilus loodushetk. Kompa tahaks ehk sättimist. 		4
Avatar Sven Z. (tigekull@5.00) 2010-01-20 10:17:25 | Koduleht
Väga hästi sätitud minu arvates. Hetk on ka võimas! 		5
Avatar Tarmo Mikussaar (kaljukotkas@4.96) 2010-01-20 12:09:41 | Koduleht
Selle pildi tegemise juurde käib ka väike huumor. Tegu Prandi allikajärvega Järvamaal. Seal on ühelpool kaldal üks talu ja külarahvas on sinna ka väikese peoplatsi teinud kus suviti jaanituld tehakse jne. Samuti on seal ka kaugest nõukogude ajast pärilt mingi põllumajandusliku otstarbega rajatis - selline umbmäärane küngas, mille sees on kelder ja betoon plaat on selle peal. Õnneks kogu see inimtegevus ei ole allikale liialt lähedal.
Tuli käre pakane ja temperatuur hakkas õhtueel hullu kiirusega langema. Mul oli kohe selge pilt, et nüüd ... :) Poiss helistab koolist, et kuule too mulle nüüd kitarr. Mul on täna ju kitarritund. Rabasin fotokola ja kitarrid ja autosse ja minema, et jõuan veel enne seal allikal ära käia. Kohale jõudnud, kargasin autost välja, keegi polnud lumele ainsatki jälge teinud. Fotokott selga, aparaat statiivi otsa, filtrikarp taskusse, krõpa-krõpa sinna keldrikünka otsa, et vaatan kust siit need parimad vaated avanevad. Hakkan alla minema ja .... siuhti-mürtsti leidsin ennast viis meetrit allpool suurest lumehunnikust kõht püsti, jalad taevapoole. Lumekänakad külmusid hetkega toasooja fotokola külge kinni. Suud-silmad-kraevahed lund täis. Müts kadunud. Siis ilmnes, et külarahvas oli lastele sinna nõlva peale toreda liumäe teinud, aga see raip oli lume alla mattunud ja ma astusin pahaaimamatult sellesse renni. Palavikuliselt ukerdasin sealt allika äärde, sest päike muudkui langes ja langes ja oligi juba metsataha vajunud. Puusakont valutas hirmsasti. Minuarust oligi juba värvidekõrghetk läinud, sest udu enam ei olnud värviline. Hakkan statiivi lahti tegema ja see ei tule lahti. Jalad olid kinni külmunud. Oi ma jamasin. Siis helistab veel poiss, et noh ... kus sa oled nüüd siis? Muidugi tagatipuks kukkusin läbi kaldajää põlvini muda sisse ja oleksin 100mm obje veel ilma tagakorgita kogemata allikasse pillanud. Napilt sain kätte. :) Poiss jäi muidugi kitarritundi kõvasti hiljaks.
Ei tea kas see on mingi tasakaal, et kui on lootus saada head pilti, siis hakkab viltu minema või tuleb veel õnnelik olla, et kondid terved, objektiiv alles, et ise ära ei uppunud sinna muda sisse ja et poiss mängib pilli mitte ei laaberda ega kakle mööda küla ringi?
Paar toredat pilti veel sellest korrast:
http://fotosilm.pri.ee/sisu/20_448s_IMG_2471.jpg
http://fotosilm.pri.ee/sisu/20_453s_IMG_2429.jpg 		 
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor...