|
Kodumaa maastikud
Selleks päevaks lubati vahelduva pilvisusega ilma ehk siis eestikeelde tõlgituna pilvist ilma ja arvatavasti koos sademetega, seega võis hommikul rahulikult magada. Ilmataat otsustas aga ilmajaama tüssata ning lõi taeva selgeks. Esimene valguslaik hüppas mulle mingitmoodi näkku ning oli selge, et peab ülesse tõusma ja välja minema. Loodus kutsus ning kui loodus kutsub, siis loodus on viimane kellele öelda ei. Väljas ootas mind udu, paks udu. Päike oli suhteliselt kõrgel juba, kuid veel polnud hilja pilti teha. Kõndisin paksu udu sisse ning minuga kaasas olnud piltnik jäi aina kaugemale ja kaugemale, kuni kadus sootuks. Minu ees olid kaks venda, kellest vasakpoolne oli pikali kukkunud. Nad paistsid vaevalt udu seest välja. Mõneks hetkeks värvus udu kuldselt kollaseks ning vennad said endale tuhmi teki asemele kollase teki.
|
