Kui ma ütleks, et pildi lugu on selles, kuidas ülased ajasid taga kahte jänesekapsast, kes olid jultunult keset ülaseid oma väheldased valged õied püsti ajanud, pälvinud sellega ülaste hordide halvakspanu ning olnud sunnitud põgenema, jättes õied kus seda ja teist, peituma suure puutüve peitu, kust nad värisevana üles leiti ning kus ülaste esimees targutava kõne ülaste üllasusest pidas, jänesekapsaid alamateks tituleeris, kuid oma üllasust kapsaste ellujätmisega näitas, rinna kummi lõi ja vaikis, jättes rahuloleva ülasterahva tuule taktis kaasa noogutama, siis oleks see küll puhas fiktsioon. Tegemist on lihtsa keskkonnakaga, žanr, mida lp-s nii vähe miskipärast üles lastakse, kuid mis mulle hirmsasti meeldib.