Kas Hull Metsis?

Artikli lisas: Meelis Suurkaev (EMES) Tekst ja fotod: Meelis Suurkaev

23 aprillil 2005, startisime sõber Otiga Pärnumaale Jõulumäele, kus toimusid Eesti Vabariigi meistrivõistlused jooksukrossis. Ott lidus ja mina fännasin. Ilus männialune mets täis sportlasi ja.......äkki märkan, et miski imelik lind jalutab sportlasete vahel. Vaatan, et kana, aga.....pole nagu kana ka. Metsis!!! Ei või olla! Hetkeks peas kõik virr-varr, et mismoodi ja kuidas see pelglik lind on sattunud keset seda hüplevat-karglevat inimmassi? Ott, kes on sama kõva linnumees kui jooksumees teab kohe, et see on Hull Emane Metsis. .....et kevadeti nad ikka pidavat vahel hulluks minema. Kuidagi kurb ja õnnetu oli seda metsist seal inimmassi sees näha. Tõesti tundus, et katuse all pole tal kõik korras. Kõndides täiesti süüdimatult sebivate sportlaste vahel. Pealtnäha tundus ta suht rahulik. Kevad aga sunnib vahepeal metsist keerutama ja tagumikku upakile ajama........aga, noh teist hullu isast metsist ei leidund. Tundus, et enamus kohalviibijaist ei teadnud, kellega tegu. Teda uudistati, aga mingit ringi ümber tema ei koondunud. Linnul lasti rahulikult kulgeda mööda oma „jooksu rada”.

Kuulsin, et ka nädalpäevad hiljem oli üks emane metsis, Pärnumaal, seal samas Jõulumäel seiklejaid oma kuningannalikus sulerüüs saatnud. Tõenäoliselt see sama.

Mõtlen, et kaua on sellised metsised hullud? Kas nad jäävadki selliseks või on see mööduv hullumeelsus? Karta võib, et sellisena ta mõne hulkuva koera või mu metsaeluka saagiks langeb. Üks hea tuttav ütles, et.....võibolla ta ei olnudki hull?! Otsisin siis ka netist mingeid selgitusi. Leidsin Peeter Ernitsa artikli, millest lõigu ka allpool ära toon. Kuid kõiki vastuseid ei saanud ma sealtki. Võibolla oskab siin keegi minu küsimustele vastuseid anda?

Selline lugu siis........ja allpool lõik Peeter Ernitsa artiklist „Metsiski kippub hulluma”. Artikel ilmunud ka „Eesti Päevalehes” 03.11.2004

Pelgliku linnuna ei kannata metsis häirimist. Metsaraiumine, eriti kui seda tehakse lageraie põhimõttel, lankide kaupa, hakkab talle närvidele. Eriti kerge on metsisest vabaneda, sättides langi mõne mängupaiga kohale või naabrusesse.

Kuna mängupaigad on igivanad ja pühad - seal mängisid ja lõbutsesid juba tänaste kukkede vaarisad -, hoiavad metsised neist visalt kinni. Ometi viskab aeg-ajalt mõnel linnul ära.

Maarjamaa kamikadze

Pelglikust laaneasukast saab kartmatu kamikadze. Selle asemel, et inimest nähes vurinal lendu tõusta, maanduvad \"hullud\" metsised hoopistükkis külatänaval või maja õues. Tuigerdab ringi, võtab sisse oma uhkeima ähvarduspoosi ning norib sõna otses mõttes tüli.
br> Esimene \"hull\" metsis avastati 1938.a Hiiumaal. Ka järjekorras teine hulluke - viiekümnendate aastate lõpust -, pärines Hiiumaalt.

Esimest korda läks mandri-Eestis metsis lolliks 1961. aasta kevadel. Edaspidi on igal aastal täheldatud kümmekond segast lindu - seejuures isaseid on nende seas kaks korda enam emastest. Lõviosa \"hulludest\" mõtustest tegutseb paigus, kus vanast metsast vaid räbalad järel ja mängud kadumas. Keegi ei tea täpselt, millest just suured laaneasukad lolliks lähevad. Ilmselt on peamine põhjus muutunud keskkond. Selge on seegi - emastest lähevad segi suguliselt rahuldamata kanad. Kunagistest hiigelmängudest, kus korraga ärples üle poolesaja kuke, on tänaseks järgi vaid riismed. üks-kaks-kolm, maksimaalselt viis kukke - selline on tänane pilt.

selena 19.05.2005, 07:59
Minul õnnestus metsisekukke kohata sel kevadel kaks korda, 8. ja 30.märtsil, kusjuures vahemaa oli üle 10 kilomeetri, nii et tegu ei pruukinud olla üldse ühe ja sama isendiga – ja varem polnud ma seda lindu kunagi näinud, isegi mitte kaugelt. Esimesel korral oli ta pildistamise suhtes väga ebamugaval positsioonil: peatudes alumisel oksal vaid korraks; siis rabistas end kõrgemale männioksale okkaid rapsima. Pealegi hakkas siis kohe jälle laia lund sadama, kui päike end korraks pilvede vahelt näidanud oli… Teisel korral seisis mõtus teepervel, justkui hääletamas. Pidasingi siis auto kinni ja hiilisin talle sammhaaval lähemale, esimesest kohtumisest niipalju targemana, et tõenäoliselt pole lind agressiivne ega ründa. Pikapeale sai tal vist kraavi ääres seismisest isu täis, sest kõndis üle tee, käis korra puu otsas ja otsis siis rohelisi liblesid sulanud lume vahelt. Sammu kiirendama ja pea õieli jooksma hakkas niipea, kui liiga ligidale läksin. Nii tundus 5-6 meetrit olevat paras distants. Viimaks tekkis kanalisel kindel nõu üle tee tagasi pääseda ja et lähenev auto ikka kiiruse maha võtaks, seisin senikaua keset teed. Edasi kulges jalutuskäik mööda heinapõldu, metsis oma tugeva nokaga kõrsi naksamas ja mina vaikselt temaga paralleelselt liikumas. Oma lendamisoskust demonstreeris ta lõpuks ka – paarisaja meetri kaugusele lennates, ei hakanud siis enam järele minema. Hull metsis? Ähvarduspoosist polnud juttugi, et oleks ka saba lehvikuna laiali löönud - ei. Ühest küljest flegmaatiline ja nagu “omas maailmas”, teisalt aga su kohalolekust pidevalt teadlik ja distantsihoidvalt valvel. http://www.zone.ee/cssi/metsised/ Pildistatud Dimage Z3-ga.

poolveeline 19.05.2005, 15:30
Kurb lugu tõesti nende hullude metsistega. Pildil olev lind hull mis hull, paar aastat tagasi oli Puurmanis sama lugu, minuarust kirjutas keegi sellest ka artikli lehte, uduselt nagu meenuks, et oli Urmas Tartes kes asja valgustas. Paraku nii see on, et sigimiseajal paaritamata jäänud metsakuninganna läheb hulluks ja lösutab isegi inimese ees truult maha, et tule ja karga. Sama efekti on täheldatud ka kodukanade juures kellel pole kukke, need lösutavad sama moodi inimese ees alandlikult. Mina olen asjast nii aru saanud, et mängupaiga kadusmisel ei ole loomad nõus uut otsima ja sugu jääb jätkamata. Puurmannis juhtunust meenub, et kana püüti kinni ja viidi õigesse metsise mängu kus ta kohe taas metsikuks muutus ja inimest pelgama hakkas. Loodus on võimas, vaesel olendil pole pääsu soo jätkamise instinkti eest kuhugi.Eks ole see ju kõige võimsam jõud maailmas mis paneb erinevad organismid ime asju tegema, kaasa arvatud inimene. Ilmselt oskaks mõni ornitoloog asja ka teaduslikumalt seletada.

Tõnu Ling 19.05.2005, 22:49
Suur tänu toreda artikli eest. Kindalsti annab paljudele mõtteainet. Ja mõtle kui palju veel Hulle Inimesi on, kelle loomulik elukeskkond on rikutud - talud "maha raiutud" ja kõik linnadesse kokku aetud. Austagem loodust ja üksteist.