Konnade jäädvustamine

Artikli lisas: Remek Meel (poolveeline) Tekst ja fotod: Remek Meel

Seda artiklit ajendasid kirjutama viimasel ajal ilmunud konnapildid ja kommentaarid, milles konnade pildistamise vastu huvi tunti. Konnad on ühed fotogeenilisemad vee-elukad üldse, miks mitte neid siis vääriliselt jäädvustada. Märkasin üllatusega, et inimesed ei tunne tihtipeale kõige lihtsamaid ja levinumaid konnaliike. Põhiliselt tuntakse kärnkonna ja sellega asi piirdubki. Üritan nüüd jagada oma kogemusi konnapildistamise bioloogilistest ja fototehnilistest tagamaadest.

Kõik meie konnad kuuluvad mõnda kaitstavate liikide kategooriasse, juttselg ja rohe-kärnkonn isegi esimesse kategooriasse. Selles artiklis käsitlen siiski konni, kes ei kuulu haruldaste ja vähekohatavate liikide hulka.

Kõige lihtsam on jäädvustada konna olles loomaga samal tasapinnal, mis võib ümbritseva vee tõttu küllaltki keerukaks osutuda. Sellises olukorras soovitan sooje vettpidavaid riideid või siis hoopiski ennast vees karastada. Praeguse temperatuuriga soovitan esimest varianti. Konnade juurest võib leida ka jupi kuiva maad, kuhu saab pikali heita.

Kõige mugavam on konna pildistada teleobjektiiviga. Loomulikult võib sinna mõne vaherõnga vahele panna kui soov looma ja tema detaile suuremalt eksponeerida. Kõige lihtsam on asetada teleobjektiiv statiivile ja statiiv vette nii, et aparaat on mõni sentimeeter veepinnast.

Konna pildistamiseks on kõige parem läbi poolpilve hajutatud valgus, võimalik on ka kasutada hajuteid ja välku. Isiklikult olen konni jäädvustanud ainult looduse poolt antud valgustingimustes. Kudu periood on kõige parem aeg konnade jäädvustamiseks, siis on korraga tegutsemas palju loomi ning fotograafil võimalik valida paljude erinevate nüansside ja loomade vahel. Edukalt jäädvustamiseks peab teadma, mis liigiga on tegu ning millal, kui intensiivselt ja kui kaua ta koeb.

Esimesed kudejad aprillis on rohukonn, rabakonn, tähnikvesilik, harilik kärnkonn. Liigid on toodud ajalises järjestuses kudu perioodi toimumise järgi. Noorematele teadmiseks, et vesilik on sabakonn ehk siis välimuselt sisaliku sarnane. Väga soojal kevadel võib juba märtsi lõpul märgata loomade massilist rännet kudu veekogudesse. Esimesena tuleb kudema rohukonn, olenevalt aastast tavaliselt alates aprilli algusest. Rohukonn on üks tavalisemaid ja lihtsamini jäädvustatavaid konni. Kui oleme end konna pulma paika sättinud, hakkab mõne aja pärast (max 15 min) pulm uuesti pihta. Rohukonn on julge ja hästi jäädvustatav. Nende kore ja madal krooksumine ei kostu kaugele, kuid toimub nii päeval kui öösel. Kellel vähe kannatust, otsigu üles kõige lõunapoolsemad veekogud, kus jää sulab kõige varem ja vesi on piisavalt soe – sellistes kohtades hakkab pulm nädalajagu varem pihta. Tartu lähedal mõnes paigas rohukonn juba koeb, teistes kohtades pole veel alustanud.

Järgmisena koeb rabakonn – minu isiklik lemmik. Rabakonn va sinder on juba märksa arem loom. Mängu häirides on plats järsku puhas, teinekord tuleb oodata pool kuni kolmveerand tundi. Kõik oleneb siiski pulma aktiivsusest ja mis ajal sinna satutakse. Kõige aktiivsemal perioodil, siis kui uhkeldavate isaste sekka ilmuvad ka häbelikud emased, on pulma jäädvustamine kõige lihtsam, sest pulmaliste tähelepanu on hajunud. Paaritumisajaks värvuvad rabakonna isasloomad helesiniseks, emased on vähem kirgaste värvidega. Rabakonnad häälitsevad omapäraselt pulpsudes, kui vaikselt kuulata, siis terve veekogu mulksub nagu vanaema supipada. Pärast rabakonna hakkab kudema sabakonnadest tähnikvesilik ja päriskonnadest harilik kärnkonn. Pean ausalt tunnistama, et ei ole ühtegi vesilikku jäädvustanud, kuigi kogemuse selle loomaga sain lapsepõlves kevadeti tiigi ääres kõhutades neid jälgides. Kui rabakonn lõpetama hakkab, on märgata kärnkonnade liikumist kudu paikadesse. Eriline on see liikumine selle poolest, et sageli on väiksem isane suuremale emasele juba kindluse mõttes selga roninud. Nii on kindel, et õigel ajal on paariline olemas ja sigimisedukus tagatud. Kärnkonnade puhul saame jäädvustada ka puntraid, kus ühe emase külge on klammerdunud mitu isast. Olen näinud ka sellist situatsiooni, kus emane on juba tükk aega olnud surnud isaste koorma all, kuid vennikesed ikka klammerduvad elu eest paarilise külge. Lõuna-Eesti sisejärvedel võib näha ka nö oma võimalusest ilma jäänud isast ründamas kaldal peesitavat inimest. Eelmisel aastal filmisin isast harilikku kärnkonna paaritumas järjekindlalt pehme veetaime risoomiga.

Kärnkonna pulm on väga intensiivne ja lühike. Loom häälitseb teistmoodi kui teised konnad, tehes lühikest aega kõrget kriipivat heli. Krooksumiseks seda just nimetada ei saa, kuid midagi sinna poole. Edasi suundume nn roheliste konnade juurde. Tiigi-, vee- ja järvekonnad on lõunapoolsema levikuga. Järvekonna leidub ainult Lõuna-Eestis, tiigi- ja veekonn levivad Kesk-Eestini. Veekonn on järve- ja tiigikonna hübriid. Rohelised konnad hakkavad pulmi pidama alates mai teisest poolest ja on aktiivsed kuni suve teise pooleni. Neid on kõige mõnusam jäädvustada sooja ilmaga kui on võimalik minna rinnust saati vette. Rohelised konnad on üsna häälekad, kuid arad. Konni varitsedes ei tohiks teha kiireid liigutusi, aeglast liigutust konn üldjuhul ohtlikuks ei pea.

Haruldused – juttselg-kärnkonna, rohekärnkonna, mudakonna, harivesiliku – jätsin jutust välja. Isiklikult pole kunagi haruldusi taga ajanud, milleks neid ikka häirida. Kuna antud loomad kuuluvad ka I ja II kategooriasse, siis on nende jäädvustamine ka seadustega reguleeritud. Meenub Eesti Looduses ilmunud Jaanus Järva artikkel, kus on konnapildistamise tehnilistest tagamaadest põhjalikult ja ammendavalt kirjutatud. Loodan, et antud artiklist saavad abi noored loodusfotograafid, kes nüüdsest konnadele rohkem tähelepanu pööravad.

Igale fotograafile tahaks südamele panna hoolikuse loomadega käitumisel. Paljud konnad varjuvad pulma häirimisel vee alla. Nendes piirkondades peame olema ettevaatlikud, et ei tallaks loomi ja ei rikuks kudu. Ükskõik kui hea pilt pole vabandatav ühegi looma hukkumisega ja loomale oluliste paikade risustamise ning häirimisega.

Artikkel on esialgu ilma piltideta kuna on probleeme slaidide skaneerimisega, fotod lisanduvad mõne aja pärast.

Sven Z. 19.04.2005, 19:03
Sellist artiklit oli vaja, sest pean tunnistama, et mullegi oli konnatemaatika suhteliselt tume maa ja peale kärnkonna ma kedagi ei tundnud. Nüüdseks on silmaring jällegi laienenud.

mercar 21.04.2005, 18:43
Herpetoloogi kommentaar: Järvekonna leidub Lõuna-Eestis? Siiski ainus ametlik koht kus teda leitud on, on Tartu linn (noh jah- Tartu on Lõuna-Eestis). Muidu suhteliselt asjalik. Aga artiklist jääb mulje et väljaspool kudemisaega muutuvad kahepaiksed nähtamatuks (et pildistada saab neid vaid kudemis veekogus / selle ääres)!

poolveeline 21.04.2005, 20:01
Mõtlesin Lõuna -Eesti all tõest nii Tartu linna kui selle lähiümbrust, on mõningaid andmed ka veidi kaugemal Tartus nt porijõgi leitud Järvekonnadest. Kahepaikseid jäädvustatakse ka väljaspool kude aega, kuid sellel ajal kõige parem võimalus kuna loomi palju kes ilusti pulmarüüs, seega ka palju suur nüansi valik. Artikkel mõeldud eelkõige algajatele konnapildistamishuvilistele. Aitäh Herpetoloogi kommentaari eest, alati hea kui oma-ala asjatundjad kommenteerivad.

Jaak Põder 21.04.2005, 23:34
Hea artikkel jah. Kas Sa ei tahaks ka siia riputada (kui tohid muidugi) ka Eesti Jahimehes 2004 algul ilmutatud koprapildistamise artiklit? See oli ka väga hää, aga netis praegu ainult poolikuna saadaval...

käpp 22.04.2005, 08:38
Tea palju see konnakude külma kannatab? Praegu on kohati päris mitu kraadi külma teind ...

poolveeline 22.04.2005, 09:23
Kopra artikli saaksin üles küll, kui üles leiaksin ja härrad tigekullid asjal toimuda laseks.

poolveeline 22.04.2005, 09:28
Hetkel tõest ei meenu palju külama kannatab, kuid kuskilt nagu ähmaselt meenub, et midagi ikka kannatab. See kude mis vee sees on sellega muret pole, kuna vesi alati plussis. Teine asi pinnale tõusnud kuduga, kuid arvan, et mõne kraadi talub seegi. Eks evolutsiooni protsess on varasemate kudejate asja vast külmakindlamaks sättinud.

Sven Z. 22.04.2005, 14:06
Tigekullid säraksid ainult rõõmust ühe seesuguse hea artikli üle :)

MarkoH 23.04.2005, 23:56
Teine tigekull samuti kopraasjaga igati päri :))

käpp 24.04.2005, 12:40
Kolmas tigekull oleks päris tige kui see artikkel nüüd lisamata jääks :)))