Kas inimeste arvu nende asualal peaks piirama?

Artikli lisas: Toomas Vaks (Toomas) Kevadine varahommik Pärnumaal. Udulaam hiilib vaikselt künkanõlvalt üles, kastestelt okstelt sahiseb veetilku. Olen silmad metsaserva jälgimisest valusaks vaadanud kui äkki jääb mul hing kinni. Ma näen TEDA. Ta on seal vaikselt külitanud juba vähemalt paar tundi, sest oleksin tema tulemist-minemist kuulnud. Jään nüüd põnevusega ootama, kas ta liigub põlluserval oleva sööda poole ja hoian pöialt, et päike ometi ka põlluserva valgustama jõuaks. Äkki tõuseb karu pooleldi püsti ja nuhutab õhku. Tardun. Ott jätkab liikumist ja hoolimata läbiligunenud riietest ning kangestunud kontidest hakkab mul palav. Ott reageerib enne kui mina midagi kuulen. Järsku ma lihtsalt ei näe teada enam, metsaservalt kostab laskude vahele vaid veidi oksaraginat. Esimeste paukude kaja ei jõua veel vaibuda, kui kostab veel üks lühike laskudeseeria. Lasud kostavad kaugelt, kuid pildisessioon nii minu kui karu jaoks on tänaseks läbi.

Külapoe juures seisab päevinäinud Niva. Kaitseliidu embleemidega lapilist vormi kandev mees sätib odavat optilist sihikut kandva Hiina AK automaadi tagaistmele ja ostab poest kolm sarvikut. Ühe joob ta auto juures ära ja pühib kaltsuga tagaluugi juurest pruunikaid laike, heites minu poole kahtlustavaid pilke.

Vana jääger Heldur kurdab järgmisel päeval, et keegi litapojast salakütt on eelmine päev põdra niimoodi maha tõmmanud, et jätnud peale maksa ja keele eraldamist enamuse korjusest metsa maha.

Coventry, Suurbritannia. Kohaliku raadio hommikuses saates arutatakse tõsiselt, kuidas rebastele linnatingimustes jahti pidada. Nimelt on nende arvukus viimasel ajal niipalju tõusnud, et nad on peale prügikastide sorteerimise hakanud tungima hoonetesse, tõsiselt vähendanud linnas elavate lindude arvu ning peale kõige muu ohustama ka väiksemaid lemmikloomi. Hommikukohvi juues avaneb ühikaaknast „armas” pilt, kuidas ülikooli pargis elavad halloravad on kogunenud ühika juurde igahommikust toidualmust saama. Noh, kuidagi peab ju ellu jääma...

Leian end viimasel ajal üha rohkem mõtlemas Lapimaale. Kuidas on soomlastel küll vedanud, et neil on veel koht, kus sa võid käia päevade viisi, inimest kohtamata ja mõelda, et tõenäoliselt on just seal kohti, kuhu ükski inimene pole sadu aastaid astunud. Jõevee joomine on luksus, millest Kesk- või Lõuna-Euroopast pärit inimene enam unistadagi ei oska...

Matsalu loodusfilmide festivali žüriiliikme arvates on festivalil liiga palju filme põhjamaadest.

Tundub, et ma tean, miks see nii on. Peale peamise põhjuse, et Põhjamaad asuvad Matsalule lähemal kui näiteks Kamerun on Põhjas vähemalt esialgu säilinud veel puutumatut loodust, millest filme teha. Siin on inimrassi jaoks lihtsalt liiga külm ja niiske, et vastutustundetult paljuneda... Aga siis kui soojemas kliimas ruum otsa saab, tuleb Loodusel ilmselt hakata inimeste arvu nende asualal piirama. Nende endi huvides.

Sven Z. 09.12.2004, 11:58
Ai, neid kuradi salakütte vihkan ma üle kõige. See on ju looduse mõnitamine, mis seal tehti. See lõunamaalaste pealetung tekitab ka parajalt hirmu. Isegi olen, kuuldes vanu jahimehe jutte, mõelnud sellele, et pragusel ajal on metsloomadel ja -lindudel väga raske hakkama saada. Pole ju kohta, kus rahus olla ja järglasi ilmale tuua. Vanad suured puud tehakse rahaks, ei jää lindudele piisavalt õõnsusi....metsadesse aetaklse sihid, tehkase raiet, ei jää karudele enam piisavalt asustamata paiku.

Pamela 09.12.2004, 17:32
Mis siin ikka...Pentagon tegi uurimuse (nagu teada niisama ta uurimusi ei tee) - 2024 aastaks maailmalõpp kui samas vaimus jätkame. Põhiline süüalune usa ja nafta. Põhimõtteliselt kõik on peale usa lepingule alla kirjutanud, milles programm päästa meid hukust. Aga Bush ei saanud ju alla kirjutada kui kõik suured tööstusfirmad teda toetasid. Sõjad ei ole varsti enam nafta vaid joogivee pärast.

Pamela 09.12.2004, 17:52
Läks teemast mööda aga lihtsalt mainisin, et olemas globaalne oht ja seda päris tõsiselt ning võibolla ei olegi aega varsti väiksemate probleemidega tegelemiseks:(

MarkoH 10.12.2004, 11:12
Väga õige lähenemine asjale imo - loomad ei ole süüdi selles, et inimene peale tungib. Teisalt jälle, tõeliselt närvi ajab ka see, kui läheb võpsa pilti tegema ja siis jälle sepad kaheraudsetega paugutamast eest leiad. Salakütid on veel muidugi eraldi teema, aga mul veel selline mulje kohati jäänud, et paljud nö "jäägritest" harrastavad ise sama asja.... See ei ole konkreetne süüdistus, vaid isiklik arvamus eikellegi suunas ja on tekkinud teatavate sitatsioonide nähtu tõttu....

Jürgen 10.12.2004, 12:54
Nii ja mis Nivamehega siis edasi sai. Kas keskkonnainspektsiooni helistasid. Salaküttimise eest on trahv vistsist 18 000 eek. Ja kohalikele jahimeestele tuleb ka ütelda, neilegi ei meeldi salakütid. Aga see, et kui sina lähed pilti tegema ja teised tulevad jahti, siis pole midagi parata, igaühel on oma hobi.

MarkoH 10.12.2004, 13:14
Jah, jahipidamise vastu polegi hobi mõttes midagi, aga mulle ei meeldi see hull äritsemine selle ümber ja need välismaalaste gängid, kes hordidena ringi luuravad, et võimalikult ilusat trofeed saada. Kõik mis puudutab äri ja raha, läheb asi omakasu peale välja ja tehakse nii ühte kui teist selle nimel, mis ei pruugi alati olla legaalne. Ehk siis suurim salakütt omas metsatukas võib olla jääger ise, samas kirub ja süüdistab teisi.

Jürgen 10.12.2004, 13:43
See äri on jah vastik, ega sellised prominentidest linnajahimehed mulle ka ei meeldi, aga selline seltskond, kus omakandimehed käivad nädalavahetusel jahil mulle ausaltöeldes meeldib. Mu töökaaslane sellisesse punti kuulub ja tema jahilood on küll meeldivad. Ja viha salaküttide vastu on ka silmnähtav. Samas ei meeldi mulle ka eriti selline loodusfototurism, kus sissesöödetud koha peale linnasaksu pildistama viiakse. Aga eks seegi ole maitse asi...

Sven Z. 10.12.2004, 18:50
Asi on palju ja huvitavat vastukaja tekitanud - see on väga hea. Oma kogemustest tean rääkida, et kui jahis hakatakse käima selleks, et siis saadud liha, trofeed või nahk maha müüa, siis muutub asi totaalselt. Kuna ise olen ka jahimees, siis olen teatud selliste inimestega kokku puutunud. Sellisel juhul kaob jahist inimlikkus. Pole enam võimalik teostada valikküttimist, sest kullassepp lööb peas trummi. Hakkab toimuma meeletu rahmeldamine ja loomade masstapmine ainult ühel eesmärgil - saak rahaks teha. Looduses käimisest rõõmu tundmist ei eksisteeri.<br> <br> Olen kuulnud juttu, mitte meie jahtkonna, vaid ümburskaudsete kohta, et tuli kamp somme, eesmärgiga jahtida. Rahaga nad ka ei olnud mitte just kitsid. Sõideti autoga ringi ja kui väljal miski liigtas, anti kiirtuld. Rõve. Sama käib ka tegelt linnafotograafide kohta. Kellel pole aega ise metsa tundma õppida, omale kohad leida. On ainult raha ja seda ollakse nõus jagama juhul kui saaks teise mehe kõige võisemas kohas kükitada. Pilti tehakse pildi pärast, mitte loodusest rõõmu tundmiseks. Suht hüplev ja masendav jutt sai. Sorri.

Toomas 10.12.2004, 19:58
Pärnumaast, karust ja põdrast ning optikaga kalassist. See automaadiga jahilkäik oli sealkandis tollal päris populaarne, kui politseisse teatasin, polnud nad eriti üllatunud ja lubasid asja kontrollida.Midagi seal igal juhul klaariti, kas siis politsei või pigem teiste jahimeeste poolt. Mina sellisele jahile mingit õigustust ei leia, sellisest automaadiga jobust metsas on naabritevahelist tüli automaadiga lahendava jobuni vähem kui üks samm. Jahist ja jahimeestest Olen ka ise jahti pidanud. Olen kaugel arvamusest, et jaht tuleks keelustada, teatud ulatuses on jaht lausa vajalik, sest loomuliku tasakaalu rikkumist tuleb tihti just jahiga korrigeerida. Selle Eestimaa ääreala jahimehed, kellega mina olen kokku puutunud, on taadid, kes on metsas käinud eluaeg ja käivad ilmselt lõpuni. Selsamal talvel ostis toosama jääger Heldur oma napi pensi eest bensiini ja teravilja ning käis söötlatele vihtu ja teravilja viimas, et vähemalt tugevamad loomad ikka talve üle elaks. Sellised mehed salakütte ja linnast tulnud püssiga jobukakke ei kannata. Pole ka põhjust. Tasakaalust Sealkandis oli too tasakaal peale kolhooside lõppu rikutud- sead jm elukad olid ju harjunud põlvkondade vältel kolhoosipõllult "järelnoppimist" tegema. Läksid kolhoosid- läksid ka jahiloomad. Nüüd on asi hakanud taastuma, loomad on leidnud muud toiduallikad. Samas on metsade arutu hävitamine loonud järjekordse kriisi- elupaiku on vähe... Minu arvamust mööda peab inimene oma eksistentsi huvides lihtsalt aru saama tõsiasjast, et ta ei ole mitte looduse kuningas, vaid selle osa. Loodus on ju juhuslikult seesama keskkond milles me eksisteerime, tasakaalu lõhkumise tagajärgedest... noh sellest on terve hulk filme tehtud.

mari 11.12.2004, 04:07
Artikli autor kirjutas: "Matsalu loodusfilmide festivali žüriiliikme arvates on festivalil liiga palju filme põhjamaadest. -Tundub, et ma tean, miks see nii on. Peale peamise põhjuse, et Põhjamaad asuvad Matsalule lähemal kui näiteks Kamerun on Põhjas vähemalt esialgu säilinud veel puutumatut loodust, millest filme teha." Lisaks sellele põhjusele (no eks lõuna poolgi ole seda puutumatut loodust, mida filmida - me teame sellest ehk ainult vähem) võib vahe olla ka inimestes/filmi tegijates. Millegipärast on inimesi, keda tõmbab just põhjamaale, ja teisi, keda lõuna poole. Ilmselt on siia meie juurde Põhjamaale (Matsallu :)) tulijad just needsamad Põhja tõmbega inimesed. - Kusjuures, kui inimesel on vabalt valida, siis ikkagi jääb paljude juures see külma/sooja piirkonna eelistus paika. Olgu see külm piirkond võimaluste avardudes kasvõi Lõunapoolkeral :).