Pildipärlid

Artikli lisas: Sven Zacek (Sven Z.) Tekst: Sven Začek
Fotod: Sven Začek ja Margus Muts

Pärlipüüdjate jaoks on pärlid midagi erakordset - pisikesed imed karbi sees, kuid mitte iga karbi sees. Mina pole pärlit selle kõige levinumas tähenduses kunagi otsinud ega leidnud, seepärast on pärlid minu jaoks veelgi suuremad imed.

Fotograafiliselt otsin ma pärleid igast päevast, kuid nagu öeldud on pärlid pisikesed imed, mis ei peida end igas päevas. Pärlipäevad on erakordsed - kui loodus oma tavapärasest ilust kõrgemale küünib. Samamoodi on ka inimestega, kes millegi nimel pingutavad - ühel päeval kannab see pingutus vilja. Mitte et loodus pingutaks mingi visuaalse eesmärgi nimel, mis tegelikult eksisteerib ainult minu peas, vaid lihtsalt erinevate asjaolude kokkulangemisel võib juhtuda midagi tavalisest ilusamat. Siis tekibki võimalus luua fotograafilises mõttes pärl, mis erineb teistest sarnastest jäädvustustest.

Mõistet \"pärl\", kui suurepärase pildi sünonüümi, hakkasid oma aruteludes kasutama kaks Lõuna-Eesti fotograafi - Margus Muts ja Sven Začek. Praeguseks on see sõna meie mõttevahetustes piltide teemal kasutuses olnud juba üle kahe aasta.

Millest pärl koosneb? Ka see on olnud meie juttudes olulisel kohal, sest igat pilti saab ju peaaegu alati kuidagimoodi paremaks muuta. Võtame näiteks kasvõi artikli avafoto, mis minu arvates on täiuslik. Ma ei muudaks sellel midagi. Aga kui metskitse asemel hüppaks üle päikese hunt? Või hoopis metskits ja hunt koos, hundil hambad irevil ja valmis kitse tagumikku haarama? Kõik see oleks siluetina äärmiselt graafiliselt jäädvustatud? Ühesõnaga alati saab pilti kuidagi muuta ja täiustada, mille tagajärjel jäädvustus veelgi suurepärasemaks saab. Niisiis pole pärl ülim foto, vaid foto, mis on ületanud teatud künnise. Mis on niisuguse künnise ületamise eelduseks?

Kõige tähtsam aines pärli retseptis on meeleolu ja emotsioon. Raske on siia midagi lisada, sest kõik järgnevad koostisosad tegelikult loovadki meeleolu ja emotsiooni. Teiseks määrajaks võib nimetada ilma - siia alla käib valgus, aastaaeg, pilved, värvid ja kontrastid ning kindlasti ka loodusnähtused, mida esineb väga harva. Alles kolmandana tuleb mainida pildi tehnilist ülesehitust ja kadreeringut, kuid kolmas koht on siiski auhinnaline ja väga tähtis ning selle osakaalu pärli vormistamisel ei tohi alahinnata, sest kindlasti peab pärl olema tasakaalus, ilma selleta ei saa nautida pildil aset leidvat imet.

Minu nappide pildistamisaastate jooksul on mul olnud õnne olla tunnistajaks mitmetele loodushetkedele, mida võib nimetada pärliks äsja defineeritud tähenduses. Mõned neist on mul õnnestunud ka fotoaparaadiga kinni püüda ja igaveseks endaga kaasa võtta. Paljud teemad, mis on õnnestnud pärliteks vormistada kipuvad korduma - jäälinnud, händkakud, sarvikpütid - sellepärast, et pärlid vajavad süvenemist ja pühendumist. Neid pole igas karbis ja igas päevas.

Pärlikomisjon

Iga fotograafi jaoks on tema enese piltides suurem emotsioon, kui vaataja seda näha suudab. Põhjus on lihtne – fotograaf omab rohkem informatsiooni. Tema teab, kui palju tal tuli pildi nimel vaeva näha, higistada ja närveerida. Vaataja seda ei tea.

Pärl peab ületama aga teatud künnise ka kellegi teise, kui ainult fotograafi enese jaoks. Seetõttu saigi eelmise aasta detsembris asutatud Pärlikomisjon, mis tegeleb pärlite kinnitamisega. Pärlikomisjoni kuuluvad needsamad kaks meest – Muts ja Začek. Selleks, et mõni loodusfoto saaks pärli staatusesse vajab ta mõlema komisjoniliikme jaatavat häält. Praeguseks on toimunud kaks pärlikomisjoni koosolekut, mille tulemusena on saanud 87 pilti pärli tiitli omanikeks.

Eks see ole selline suurte poiste „liivakastimäng“, kuid me mõlemad arvame, et fotograafilisel arenguteel on piltide vaatamine sama tähtsal kohal, kui nende tegeminegi. Praegusel kiirel digiajal jääb tihti pildianalüüsiks väga vähe aega – tulevad peale ühe uued ja uued ülesvõtted. Siis võib juhtuda, et ei suudeta olukordi maksimaalselt ära kasutada. Pärlikomisjonid on nagu pühad ettevõtmised, mille käigus võetakse aeg maha ning analüüsitakse tehtut ja juureldakse tulevikuvõimaluste üle.

Mariliis 19.05.2009, 00:21
Tere! Kas neid 87 pärlit saab kusagil näha ka? Looduspilt.ee-st ma ei leidnud.

non-existent 19.05.2009, 07:24
Jah, tõepoolest hea artikkel. "Pärlite" kohalt on mul oma arvamus, et neid ei saa hinnata... Mõnele valmistab metsas kitse või jänese nägemine esmakordselt suuremat emotsiooni kui profifotograafile enda nn pärl. Aga see on kõigest subjektiivne arvamus.

Uve 19.05.2009, 08:37
Kes meist ei unistaks leida võimalust pärle jäädvustada,tuleb vaid olla õigel ajal õiges kohas.

Märtsijänes 19.05.2009, 16:09
Kui oleks õige hetk "pärlit" tabada on mul tavaliselt suu lahti, hing kinni ja fotoaparaat meenub noh nii ...paar sekundit liiga hilja:D Aga eks "pärli" tabamine nõuabki kogemusi sh. külma närvi ja kainet pead.

Ollie 19.05.2009, 21:02
vt indrek :D

Sven Z. 20.05.2009, 22:20
@Mariliis hetkel ei ole võimalik neid pilte veel näha, kuid me töötame selle nimel, et varsti oleks. @Indrek ja Ollie küll te ka kunagi mõistate piltide vaatamise tähtsust.

janograf 20.07.2009, 16:17
Kuidas ka Pärlikomisjonil läheb?

Sven Z. 23.07.2009, 13:27
Pärlikomisjonil toimus selle aasta teine istung 20. juunil, mille käigus vaadati selle aasta pilte ja söödi jaanišašlõkki. Nagu selgus jäi see minu ainukeseks jaanilihaks sel aastal. Pärlistaatusesse said 105 pilti. Loodus pole kitsi olnud. Eks on tekkinud ka mõned ideed, kuidas need pärlid väärikalt avalikkuse ette tuua. Praegu pesitsevad nad meie kõvaketastel.

jorx 29.11.2009, 21:26
Ega loodushetked.ee ja pärlid kuidagi omavahel seotud ei ole? Võiks nagu mingeid paralleele tuua :P

Sven Z. 01.12.2009, 17:50
Ei, need on kaks erinevat asja.

janograf 06.12.2010, 00:51
Üritan asjasse selgust tuua. Tegelt ma tahaks neid pärleid juba näha...kasvõi pisikeselt. Mis selle artikli mõte nagu on või oli? Ajada inimesi elevusse või teha ka nende pärlitega midagi.