Raudkull

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Raudkull on Eestis osaliselt paigalind. Minema rännanud linnud tulevad pesitsuskohtadesse tagasi märtsis-aprillis. Sügisränne algab augustis ja kestab oktoobrini.

Välimus. (vaata pilte) Isaslind on umbes veerandi jagu emaslinnust väiksem. Isaslinnu vöödiline alapool on roostepunane, emaslinnul hallikasvalge. Emaslinnul on ülapool hallikaspruun, saba on tumehall ja harvade põikitriipudega. Emaslinnud mõjuvad üldiselt palju hallimatena kui isaslinnud. Noorlind sarnaneb täiskasvanud emaslinnuga, kuid tema alapoole vöödid on tugevamad/selgemad ning ülapool kollakaspruun. Raudkulli silm on kollane.

Segamini võib ajada... Tuuletallajaga, kuid tuuletallaja on osavam liugleja ning rapleb tihti välja kohal. Raudkulli tiivad on ka laiemad ja ümaramad ning jahikombed hoopis erinevad pistriku omadest. Madalal otselennul võib ehk raudkulli segi ajada käoga. Käo lend on ka sirgjooneline, mitte käänlev-kaarlev nagu raudkullil. Raske võib olla vahet teha suure emase raudkulli ja isase kanakulli vahel. Raudkull vehib tiibadega tavaliselt palju kiiremini ja kergemalt ning ta on ka saledam ja pikema kitsama sabaga. Erinev on ka nende kahe rinnamuster.

Levik ja rändamine. Peaaegu üldlevinud paigalind kogu Euroopas. Kuid raudkull on levinud ka Aasias. Kuid ta pesitseb ka Marokos ja Alžeerias. Põhjapoolseimad asurkonnad rändavad ja viibivad pesitsuspaikades aprillist-septembrini. Linnud talvituvad Lääne-Euroopas.

Kus võib kohata... Raudkull elab peamiselt tihedates kuuse- ja kuusesegametsades ning enamasti metsa servades, harvemini pesitseb ta tihedas männinoorendikus või kuivendatud soomännikus. Pesapuu paikneb sageli väikese lagendiku või kraavi ääres, nii et kullid pääsevad kergesti pesale lendama. Tundrutel pesitseb ta ka vaevakasepõõsastikus. Raudkulli näeb röövlindudest kõige sagedamini aedade läheduses. Teda võib talvisel ajal, kui lindude toidulaud kogub kokku palju väikesi laululinde, kohata isegi linnaoludes. Raudkull võib elutseda ka asulates ja linnaparkides, kui puid on piisavalt.

Eluiga. Keskmine eluiga on raudkullil 3 aastat. Vanim lind, kes Euroopas on teada, on olnud 20-aastane.

Eluviis. Raudkull on üsna varjatud eluviisiga lind, kes eelistab tegutseda videvikutundidel. Lindudel on tavaliselt üks kindel puu, mille otsas nad saagi enne söömist sulgedest paljaks kitkuvad. Tavaliselt on tegu eraldatud kohaga ja kuivanud puuga. Raudkulli rünnaku edu põhineb sarnaselt kanakullile ootamatusel. Suhteliselt väike ja sale kull läheneb kiirete tiivalöökidega, vahepeal ka lauglennuga, madalal maa kohal märkamatult saagile. Sekundi murdosa jooksul libiseb ta üle heki või põikab kõrvale põõsastest, et ilmuda täpselt näiteks varblaseparve keskele. Kui raudkull parasjagu saaki ei jahi, istub ta märkamatult puul.

Pereelu. Kasutab tihti varese mahajäetud pesa, mida ehitab ise suuremaks. Pesa ehitamiseks valib raudkull ka mõne haralise kuuse. Pesa asub tihedalt vastu puutüve ja on ehitatud okstest, vooderdatud lehtede ja puukoorega. Kurnas on 4-6 valget, lillakate või pruunide laikudega muna. Emane muneb aprillist juunini ja haub 33-36 päeva vältel. Isaslind varustab hauduvat emaslindu kui ka hiljem poegi toiduga. Pojad saavad lennuvõimeliseks 24-30 päevaga, iseseisvaks saavad veel 3-4 nädala möödudes. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Jahti peab lind metsaväludel ja avamaastikul. Saagiks on väikesed ja keskmise suurusega linnud (teinekord ka pisiimetajad, eriti leethiir), keda isaslind tabab lennust (kuni metsvindi või musträsta suurused). Suuremat kasvu emaslind saab hakkama ka tuviga.

Vaenlased. Kanakull ja teised suuremad linde söövad röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb u. 1 500-3 000 raudkulli. Talvitujaid on u. 1 500-2 500 lindu. Põhjamaades on raudkullide arvukus u. 31 000-45 000 paari. Kogu Euroopas 150 000-170 000 paari. Maailmas elab umbes 1 000 000-10 000 000 isendit.

Iseärasused. Emaslind on umbes veerandi jagu isaslinnust suurem, suurim erinevus lindude hulgas. See arvatakse olevat sellepärast nii, et väiksemad isaslinnud on väledamad ja seega paremad linnukütid, kes on ka nende peamiseks toiduks.

Kasutatud allikad.
Dr. Paul Sterry, "Mis lind see on?", Varrak 2006
Harri Kontkanen, Asko Lõhmus ja Toni Nevalainen, "Röövlinnud ja metsamajandus",  Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
Mats Ake Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005
Eerik Kumari, "Eesti lindude välimääraja", Valgus 974                                                         
http://www.euring.org/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org/