Teder -- aasta lind 2008

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Teder on Eestis paigalind ning teda võib kohata aastaringselt.

Välimus. Kodukana suurune kanaline. Isaslinnul on must sinaka helgiga sulestik ning tal on valgeid sulgi tiibadel ja lüürakujulisel sabal. Emaslind on pisut väiksem ning ühtlaselt tumedat pruuni värvi. Nii emas- kui ka isaslinnul on kulmul punakas näsa.

Segamini võib ajada... Tederekana võib segamini ajada metsisekanaga, kuid tedrekana on väiksem ja pisut tumedama sulestikuga. Tedrekukk ja metsisekukk võivad kaugelt vaadates ka sarnased paista, kuid neil on ilmselge suuruse vahe.

Levik ja rändamine. Esineb Euraasia põhjaosa soo- ja metsapiirkondades. Metsis on paigallind.

Kus võib kohata... Teder eelistab elupaigana raiesmikke ning soode ja heinamaadega piirnevaid metsi.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga 12 aastat.

Eluviis. Tedred on enamik aastaajast parvedena koos, eriti talvel, kuid kevadel tedremängu ja pesitsemisperioodil hoiavad paarid omaette.

Pereelu. Nii nagu metsised peavad ka tedred kevadel tedremängu (<Lek), kus selgitatakse välja kõige kõvem tedrekukk, kes saab õiguse tedrekanaga paarituda. Pesa teeb emaslind kanarbiku vahele hästi varjatud lohku, kuhu aprilli lõpuks koguneb keskmiselt 6-12 muna. Emaslind haub kollakasvalgeid mune umbes 24-29 päeva. Koorunud pojukesed saavad suhteliselt ruttu lennuvõimelisteks – 15-20 päevaga. Pärast seda kasvab järeltulijate iseseisvus ning sügisel on nad juba omapead.

Toidulaud. Söövad peamiselt puude seemneid ja pungi, kui eelistatuimad on kase pungad. Samuti ei öelda ära mitmeseugustest marjadest ja võsudest.

Vaenlased. Tedre pesa ohustavad mitmed kiskjad ja röövlinnud ning ka täiskasvanud teder on parajaks maiuspalaks näiteks huntidele ja ka teistele röövloomadele ja –lindudele.

Arvukus. Eestis elab 8.000-12.000 paari, Euroopas 2,5-3,2 miljonit paari.

Iseärasused. Võib paarituda ka metsisega.

Kasutatud allikad.
http://Et.wikipedia.org
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
Euroopa linnud. Lars Jonsson, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
Linnusõbra taskuraamat. Mitchell Beazley, Kirjastus Varrak 2004