Karu - meie suurim kiskja

FOTO: Marko Haug

Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik.

Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³

Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi.
Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele.
Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeraimine.

Segamini võib ajada: Eestis teda veavalt kellegagi segi võib ajada. Kui siis ehk ainult kaugemalt mõne suure ja tumedat värvi metsseaga.

Arvukus Eestis: 2001. Aastal hinnati karude arvukus Eestis 550 isendile. Kogu maailmas on neid kusagil 200 000 ringis.

Eluiga: Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi.

Pereelu: Karud paarituvad tavaliselt maist kuni juulini. Pojad sünnivad tavaliselt jaanuaris-veebruaris ning suguküpseks saavad alates 5 eluaastast. Tiinus kestab 210-255 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 1-3 poega aga võib olla ka kuni 5 ja sagedasti on palju kaksikuid. Poegimisintervall on 3 aastat ja enam. Sündides on pojad kusagil orava suurused, pimedead, karvadeta ning kaaluvad umbes 400-600 g. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning seejärel elavad emaga koos umbes 1,5-3,5 aastat. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt.

Toidulaud: Karu toiduks on: marjad, rohttaimed, raiped, putukad, juured, vahetevahel ka põdrad, lambad, lehmad. Sügisel enne uinakut sööb suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera.

Vaenlased: Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused.

Huvitavaid tähelepanekuid:

Haistmine ja kuulmine on karul üliteravad aga nägemine on kehv.

Karu kiirusrekord on 50-60 km/h.

Viimase 50 aasta jooksul on karude arvukus kõikides Euroopa populatsioonides tõusnud.

Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm, 2,5 aastastel 16 cm, 3,5-4,5 aastastel 18-19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm, suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad.

Karude väljaheited sisaldavad palju seedimata toidujäänuseid, eriti taimeosi.

Karu tegevusjälgedeks on kaevamisjäljed, lahti kraabitud kõdunenud puit, ümberpööratud kivid, kriibitud puutüved ning hõõrutud koor. Kui karu kasutab pesakoobast siis on taimestik 1-2 meetri raadiuses koopast lamandunud või on muld kinni tallutud.

Kasutatud allikad:
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
strange FACTS 
Oma teadmised.