Karvasjalg-kakk e. laanekakk

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Eestis peamiselt paigallind, seega aasta läbi.

Välimus. Karvasjalg-kakk on suure, ümmarguse peaga rästasuurune kakk. Tal on kollased silmad, näoovaalid on heledad, tumedamate valgetähniliste servadega. Nokk on hele. Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased.

Segamini võib ajada... Euroopas on võimalik esmapilgul segamini ajada värbkakuga, kes on palju väiksem, samuti kodukakuga, kes on palju suurem ja pruunide silmadega. Ameerikas on sarnane liik Aegolius acadicus, kelle näos puudub pruun ja kelle keha pealmine pool on tumedam kui karvasjalg-kakul.

Levik ja rändamine. Leviku põhjapoolne piir järgib okasmetsavööndi piiri, kohata võib ka Alpides. Esineb Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Osad linnud on paiksed, osad liiguvad talveks kuni 1000 km lõuna poole. Rändajad on peamiselt emased ja noored linnud.

Kus võib kohata... Elupaigana eelistab palumetsi.

Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat.

Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. Ta ei ole sotsiaalne lind, liigikaaslastega 'lävib' vaid paaritumise ajal. Isaslind on territoriaalne, territooriumid ei ole suured. Tihedama asustuse korral territooriumid ei kattu, need asuvad teineteisest vähemalt paarisaja meetri kaugusel. Enne paaritumist isased häälitsevad intensiivselt, peale paaritumist teeb isane häält vaid siis, kui emasele pessa süüa toob. Paaritumisperioodil on laulmisel öösiti 3 kõrgperioodi - kohe peale loojangut, veidi aega peale seda kuni keskkööni ning mõni tund enne päikesetõusu. Lend on hääletu, kiirete pehmete tiivalöökidega, kuid mitte kiirustav. Harva ka liugleb. Karvasjalg-kakul on täheldatud võimet mõni sekund õhus ühe koha peal püsida. Karvasjalg-kakk peab jahti madalatel okstel või tüvedel istudes. Kakk kasutab saagi leidmiseks oma suurepärast kuulmist, samuti on tal väga hea nägemine. Väljaspool pesitsusaega veedab päevad okaspuul hästi varjatult tüve lähedal oksal.

Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes õõnsustes. Samuti ei ütle ta ära talle tehtud pesakastidest. Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg-kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks.
Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. Selle leidnud, kraabib ta pesa põhja väikese lohu, viib sinna ka püütud saaki ning alustab emase meelitamiseks laulmist. Ajaliselt toimub see märtsis, tihedamini aprillis-mais. Paaritumiseelne laulmine kestab 2-6 nädalat. Omavahel isased ei võitle, mõõduvõtmine käib laulu ja lennuga. Kui huvitatud emane saabub, lendab isane pesakoha juurde. Tõsisema huvi korral emane vaatab pesa üle ja kui see talle meeldib, siis ta jääb paigale. Sellest ajast alates toidab isane emaslindu. Emane veedab aega pesa lähistel ca nädal enne munemist, igal õhtul käib isaslind emasega paaritumas. Peale seda jääb isane on pesast eemale, välja arvatud toidu toomise ajal. Harva isane lahkub peale munemist ja emane peab endale ise süüa otsimas käima. Peale paaritumist muneb emane 3-8 muna, iga päev või üle päeva ühe. Haudumine algab esimese muna munemise järel ja kestab 28-29 päeva. Haudub ainult emane. Pojad kooruvad munemise järjekorras, silmad avanevad neil 10 päevaselt. Emane toidab poegi algul saagist rebitud tükkidega, kuni nad on piisavalt suured, et tervet saaki neelata. Pojad lahkuvad pesast 30-32 päevaselt ja püsivad pesa lähistel ca 1 nädala. Nad ei suuda veel hästi lennata ja seetõttu võivad veeta aega ka maapinnal end taimestikku peites. Noka ja küünte abil ning oma lühikeste tiibadega vehkides suudavad nad puude ja põõsaste otsa ronida. Õhtuti annavad pojad vanematele oma asukohast ja söögisoovist häälitsustega teada, vanemad hoolitsevad poegade eest veel 4-6 nädala vältel peale pesast lahkumist. Suguküpseks saavad pojad keskmiselt 9 kuuselt. Tavaliselt kasvatatakse suvel üles üks pesakond, vahel harva ka kaks - see sõltub paljuski, kui rohkelt on toitu.

Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg.

Vaenlased. Suurimateks vaenlasteks on nugis, kes on hauduva emaslinnu põhiline vaenlane ja kes ka poegi ja mune himustab. Lisaks on noorlindude vaenlane vares, samuti jahivad kõigis vanuses karvasjalg-kakke suuremad röövlinnud. Harvem satuvad munad ka orava saagiks. Kakkude üheks suureks vaenlaseks on veel mürgid, millega inimene näriliste arvukust kontrollib.

Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari.

Iseärasused. Vahel harva paaritub üks isane kuni kolme emaslinnuga või üks emane kahe isasega. Seda juhtub siis, kui hiirte arvukus on väga kõrge.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
www.mbr-pwrc.usgs.gov
http://www.hawk-conservancy.org