Rästik -- Eesti ainus mürkmadu

FOTO: Jaak Põder

OLULINE INFO. Rästik ründab inimest ainult äärmisel juhul -- kas provotseerimise või pealeastumise korral. Ilma põhjuseta ei ründa rästik inimest mitte kunagi, ta üritab alati võimaluse korral põgeneda.

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest aprillis -- isased enne, emased ca kuu aega hiljem. Talveunne jäävad uuesti oktoobris-novembris. Talvitumise pikkus sõltub suuresti talve pikkusest, osades maailma piirkondades talvitub pea 9 kuud (nt Rootsis).

Välimus. Rästik on pruunika või terashalli värvusega roomaja, vahel harva võib ta olla ka üleni must. Emased on pruunikama tooniga kui isased, teinekord võib olla emaste taustavärv ka kollakas või isegi punakas. Tema seljal on tüüpiliselt tume siksak joon terve keha ulatuses, keha külgedel on tavaliselt ka ovaalsed täpid siksaki kõrval. Tema peas on X või V-kujuline kujund.

Elupaik. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel.

Segamini võib ajada... Nastiku ja vaskussiga. Rästikul on võrreldes nastikuga siksakis joon seljal ja V või X-kujuline kujund peas, mida nastikul pole. Samuti on rästikul silmapupill vertikaalne, nastikul aga ümmargune. Vaskussiga võib rästikut segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Lisaks, erinevalt roomajatest on vaskussil silmalaug.

Levik. Rästik on levinud Lääne-Euroopast Kaug-Idani. Põhjapoolne levikupiir läheb põhjapolaarjoone juurest.

Eluiga. Rästik elab kuni 15 aastaseks.

Eluviis. Rästik on põhja pool päevase eluviisiga, lõuna pool tegutseb ka õhtuti ja öö esimesel poolel, seda eriti suviti. Rästik toimetab oma tegemisi üldiselt maapinnal, harva ronib ka puudele ja põõsatele. Rästik pole agressiivne, ta ründab ainult siis, kui on kas nurka surutud või otseselt ohustatud. Ohu märkamisel püüab rästik põgeneda, ohu möödumisel pöördub ta vanale kohale tagasi. Liiga lähedale sattumisest annab rästik teada valju sisinaga. Rünnaku eel tõmbab rästik enda keha S-kujuliseks. Rästiku rünnaku ulatus on ca 1 meeter.
Kui rästik hakkab nahka vahetama, siis muutub tema värvus heledamaks ja tuhmimaks. Nahavahetuseks hõõrub roomaja end vastu puud või kivi, nahk tuleb maha peast alates ja pahupidi pööratuna.
Rästikud talvituvad kuni 2 meetri sügavustes urgudes. Nad tarvitavad sama urgu mitmeid aastaid. Vaatamata sellele, et räästikud valivad urud nii, et maapind talvel uru põhjas ei külmu, saab keskmiselt 15% täiskasvanuid ja 30-40% noorloomi talvitumise käigus hukka.

Pereelu. Pulmamängud algavad maikuus, vahel ka hiljem. Karmimates kliimades paarituvad emased kord kahe aasta tagant. Isased rästikud on paaritumise ajal väga territoriaalsed, pidades omavahel tõsiseid duelle. Isased leiavad emaseid rästikuid lõhna abil. Kui isane leiab emase lõhna, siis ta liigub mööda lõhnarada. Kui emane on leitud, järgneb isane talle kuni paaritumiseni. Paaritumismäng sisaldab poolest kehast püsti ajamist ja ülakeha kiigutamist, paarilise selja keelega puudutamist ja saba laksutamist. Sel ajal ajavad isased ka konkurente eemale umbes samasugusel moel nagu paaritumistants -- vastased on poolpüsti ning üritavad teist vastu maad suruda. Seda tehakse seni, kuni üks väsib või järele annab. Omavahelistes duellides ei kasuta rästikud hammustamist.
Rästikud sünnitavad elusaid poegi -- see tähendab, et emane kannab mune enda kehas kogu munade arenemise perioodi vältel. Augustis-septembris sünnitab emane 3-20 poega, kes on veel läbipaistvas kestas. Noormaod on 14-23 cm pikad ja nad on sama mürgised nagu vanaloomad. Esimest korda vahetavad sündinud maod nahka päeva või kahe vanuselt. Kuigi emased rästikud noorte eest hoolt ei kanna, jäävad väiksed paariks päevaks ema lähistele. Suguküpseks saavad rästikud 5 aastaselt.

Toidulaud. Rästik sööb hiiri, konni, vesilikke, sisalikke, võimalusel ka linnupoegi ja mune. Noored rästikud söövad väikeimetajate poegi, kulleseid, sisalikke, putukaid, vihmausse ja ämblikke. Kui noored rästikud kasvavad 30 cm pikkuseks, on nende menüü sama vanarästiku omaga.

Vaenlased. Rästiku vaenlased on rebased, mägrad ja suuremad röövlinnud, eriti kakulised.

Huvitavaid tähelepanekuid. Rästiku mürk on ohtlik, kuid harva surmav. Surmav võib ta olla väikelaste puhul või kui hammustus on rindkerel. Rästiku hammustusest tingitud tervisekahjustustest paranemine võib võtta kuni aasta.

Rästiku hammustuse sümptomiteks on terav valu, hammustuse koht paistetab üles ja kipitab. Valu levib paari tunni vältel, samuti naha tundlikkus. 24 tunni vältel, juhul kui hammustati jäset, paistetab see üles ja sellele tekivad sinised laigud. Paistetus võib laieneda ka kehapiirkonda. Rästiku hammustus võib tekitada allergilise reaktsiooni ehk anafülaksia, millega kaasneb iiveldus, hingeldamine jne ja mis kestab kuni 48 tundi.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.tigerhomes.org/animal
http://www.herpetofauna.co.uk