Hiireviu

FOTO: Jaak Põder (pildil on noorlind)

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Kuigi hiireviu on paljudes levikupiirkondades paigallind, siis Eestis ta ei tavaliselt talvitu. Seetõttu võib teda Eestis näha pesitsusperioodil märtsist septembri-oktoobrini.

Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv, tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti jooksvate katkendlike pruunide triipudega. Nokk on konksus ja eest kollane, tipus must. Jalad on kollased. Emane ja isane lind on sulestikult samasugused. Noorlinnud on sarnased vanalinnule, kuid nende peas on heledaid jooni ja alguses on silmad hallid. Noorlindude sulestik saab täiskasvanu värvuse 16 kuuselt.

Segamini võib ajada... Karvasjalg-viuga ja herilaseviuga. Karvasjalg-viul on jalad varvasteni karvadega kaetud, hiireviul mitte. Lisaks on karvasjalg-viu altpoolt heledam kui hiireviu ning tal on valge sabaalune laiia tumeda triibuga. Herilaseviu on hiireviust suurem ja suurema tiibade siruulatusega. Tal on pikem kael ja pikem saba, millel on vähem triipe kui hiireviul.

Levik ja rändamine. Hiireviu elab pea kogu Euroopas, levik ulatub ka Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse. Põhjapoolsematest piirkondaadest lendab talveks lõuna poole, lõunapoolsemates piirkondades on paigallind.

Kus võib kohata... Hiireviu pesitseb metsades ja jahti peab avamaastikel.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta.

Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks. See ei vasta tõele, ta on aktiivne lind, kes lendab tihti kõrgel väljade ja metsade kohal. Raske linnuna kasutab kõrgustesse tõusmiseks maapinnalt tõusvaid sooje õhuvoole. Nende samade õhuvoolude tõttu võib hiireviu sattuda õhkutõusul oma piirkonnast väga kaugele.
Jahti peab hiireviu kas õhus või vaatluspostil ümbruskonda jälgides, teinekord ka maapinnal kõndides (näiteks hiirte püüdmisel ta enne maandub ja jookseb ohvrini). Kõrgus lennul siis on kuni 100 meetrit. Tuntud on tema mutipüüdmisoskus -- kui mutt mulda liigutab nii, et see maapinnal näha on, lendab hiireviu kiirelt kohale ja püüab muti maapinna lähistelt kinni. Saagi surmab lind pea alati maapinnal. Saagi leidmiseks kasutab peamiselt silmi, kuid vajadusel ka kõrvu, sest linnul on väga hea kuulmine.
Hiireviu on väga territoriaalne lind -- ta veedab samal territooriumil kogu elu. Noorlinnud jäävad samuti võimalusel vanemate territooriumi lähistele.

Pereelu. Hiireviu valib paarilise kogu eluks. Paaritumismängude aeg märtsis teevad linnud sünkroonlendamist koos sööstude ja pööretega ning kõrgel koos spiraalis allapoole liuglemisega. Pesa ehitab kõrgele puu otsa kas metsas, lagendikul või mägedes. Pesapuuks on kas laialeheline lehtpuu või okaspuu, pesa asub 6-30 meetri kõrgusel. Pesaehituseks kasutab lind kuvanud okstest ja puujuurtest, vooder on ümbruskaudsete puude rohelistest lehtedest. Emaslind muneb aprillis 3-4 muna paaripäevaste vahedega. Haub emaslind, isaslind tuleb pesale ainult siis, kui emaslind pause teeb. Haudumise vältel isaslind toidab emast, samuti hoiab pesapiirkonnal silma peal kõrgel tiireldes. Ca 35 päeva pärast koorub viimane poeg. Noored linnud on udusulis, tumedate tähnidega silmapiirkonnas ja valge kõhualusega. Esimestel päevadel on pojad erinevate suurustega, kuid toitmise käigus suurused tasakaalustuvad. Vaatamata sellele on pesas pea alati üks, kes jääb teistest palju väiksemaks ja kes teiste poolt surnuks trambitakse. Kuu vanuselt suudavad pojad juba pessa toodud saaki saaki omal jõul süüa. Peale pesast lahkumist, mis toimub ca 45 päeva peale koorumist hoolitsevad vanemad poegade eest edasi veel 6-8 nädalat. Esimest korda pesitsevad noorlinnud 2 aastaselt.

Toidulaud. Toitub väikestest imetajatest (peamiseks toiduks on võimaluse korral jänesed), ei ütle ära ka lindudest. Harvemini sööb roomajaid, kahepaikseid, vihmausse ja suuri putukaid. Toitub ka raipetest.

Vaenlased*. Suured röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 4 500-6 500 paari, Euroopas 750 000-1 200 000 paari.

Iseärasused. Hiireviu võib paarituda karvasjalg-viuga.

'Tantsiva viu' nimetus tuleb selllest, et hiireviud (küntud) põldudel 'tantsivad'. Tants teeb vihmasajuga sarnast heli, mis toob vihmaussid maapinnale, mispeale viu nad ära sööb.

Varesed, rongad ja pasknäärid ründavad võimalusel parvega hiireviud. Kuna viu on õhus manööverdamisel kohmakas, siis 'kambakat' tegevad linnud tõusevad viu kohale ja sunnivad teda allapoole, kuni maapinnani välja. Mõnikord võivad nad viu nokahoopidega maapinnal ka tappa.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.raptorfoundation.org.uk/
http://www.oiseaux.net/birds/
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/