Nastik

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis või aprillis. Talveunne jäävad esimeste öökülmade aegu oktoobris või novembris.

Välimus. Nastik on tavaliselt halli või pruuni värvi mustade tähnidega, harvem üleni must. Tal on kollane kaelavõru. Keha alumine pool on kollakas või valge koos must-valge malelaua moodi mustriga. Keel on sinakas-must.

Elupaik. Nastik elab niisketel heina- ja karjamaadel, mis asuvad seisva eega veekogu ääres.

Segamini võib ajada... Rästiku ja vaskussiga. Nastikul puudub rästikuga võrreldes siksakis joon seljal ja V või X-kujuline kujund peas. Samuti on nastikul ümmargune silmapupill, rästikul aga vertikaalne. Vaskussiga võib nastikut segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Lisaks, erinevalt roomajatest on vaskussil silmalaug.

Levik. Nastik on levinud enamuses Euroopas, välja arvatud kaugel põhjas, lisaks võib teda kohata ka Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias.

Eluiga. Nastik elab kuni 20 aastaseks.

Eluviis. Nastik on päevase eluviisiga, hommikut alustab ta enda päikese käes soojendamisega. Ta on suurepärane ujuja -- ujub, pea veest väljas, kuid segamise korral ta sukeldub ja peidab end veetaimestiku vahele. Kui nastik ei suuda otsustada, kas tegu on ohuga, jääb ta, pea napilt veest väljas, võimalikku ohuallikat vaatama. Vetikases ja taimestikuga vees sulandub ta liikumatult püsides väga hästi keskkonda ja jääb nii tavaliselt märkamatuks. Ta võib veeta vee all kuni tunni.
Kui nastik ei saa end põgenemisega päästa, siis ta tõmbab end rõngasse ja sisiseb valjult. Kui teda puudutada, eritab ta keha tagaosast halvasti lõhnavat vedelikku. Kui ka see ei tööta, siis pöörab ta end selili ja mängib surnut -- suu lahti ja keel suust väljas. Sedasi võib ta olla kuni 15 minutit või kuni ründaja kaotab roomaja vastu huvi. Kuigi paljud lihasööjad söövad ka surnud loomi, siis see on imelik kaitseviis, kuid ilmselt osadele ründajatele mõjub.

Pereelu. Nastik paaritub aprillis-mais. Paaritumise rituaalis isane järgneb emasele, nad väänduvad üksteise ümber ja isane viljastab munad. Emane muneb 8-40 nahkset muna, olenevalt emase nastiku suurusest, juulis-augustis. Üks munakogum koosneb tavaliselt 10-st munast, mis on üksteisega kokku kleepunud. Munemiseks valib ta sooja paiga, näiteks kompostihunniku või mädaneva puunoti aluse. Tihti munevad emanastikud samasse kohta, kuhu teised nastikud, seega ühes kohas võib olla üle tuhande muna. Emased nastikud jäävad paariks päevaks munemispaiga lähistele. Noored nastikud pääsevad munast välja 'munahamba' abil, toimub see sügisel, augustis-septembris. Munast väljapääsemine võtab noortel roomajatel aega 1-2 päeva. Sündides on maopojad 13-21 cm pikad -- keskmise pliiatsi pikkused. Peale koorumist jäävad nad tavaliselt munemispaika ja ka talvituvad seal, teinekord ilma midagi söömata. Isased nastikud saavad suguküpseks 3-4 aastaselt, emased 4-5 aastaselt.

Toidulaud. Nastik otsib toitu peamiselt veest, tema üheks põhiliseks saakloomaks on rohukonn. Sööb ka kulleseid. Vahel harvem püüab ta ka kala või väiksemaid imetajaid.

Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud, ka kured.

Huvitavaid tähelepanekuid. Mängib äärmisel vajadusel surnut (vt. lähemalt 'Eluviis' alt).

Kasutatud allikad.
http://www.herpetofauna.co.uk/
www.wikipedia.org
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/
http://www.ringelnatter.net/