Plüü

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Plüü ei ole Eestis looduskaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Plüüd võib kohata Eestis läbirändel aprillist juunini ja augustist oktoobrini.

Välimus. Hundsulestikus plüü (aprillist augustini) on selja ja tiibade pealt musta-valge täpiline. Nägu ja kael on mustad koos valge piiriga, nokk on must ja pealagi valge, kõhualune on must ning saba on valge koos mustade vöötidega. Emane on veidi kahvatum, musta asemel pruunikate toonidega. Talvesulestik on tagasihoidlikum, hallikas pealtpoolt, hallide tähnidega rindkere ja valge kõhuga. Noorlindudel on sarnane sulestik vanalindude talvesuletikuga, nende suled on viedi tumedamad ja neil on heledad äärised. Tiivaluse kerepoolsed suled on mustad kõikides sulestikes.

Segamini võib ajada... Rüüdiga. Plüü on suurem kui rüüt, toekama nokaga. Ülakeha on hõbedasem/kuldsem. Hundsulestikus on plüü must värv toekam ja ulatuslikum. Lennul on plüüd lihtne eristada tiivaaluse kerepoolse musta järgi, valge tiivatriibu ja sabaaluse valge järgi. Rüüdi musta ja kerevärvi vahel jookseb terves pikkuses valge triip, plüül on see triip vaid rinnani.

Levik ja rändamine. Plüü pesitseb arktilistel saartel Alaska, Kanada ja Venemaa lähistel. Talvitub maailmas pea kõikjal rannikutel -- Euroopas näiteks Suurbritaanniast Lõuna-Norra rannikuni. Teeb peatusteta lende üle Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika. Sisemaal maandub ainult kehvade ilmaolude või suure nälja korral.

Kus võib kohata... Plüü pesitseb tundras. Talvel ja rändel võib kohata rannikul. Harva võib kohata ka üleujutatud heinamaadel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on veidi alla 7 aasta.

Eluviis. Ei moodusta suuri parvi toidu otsingul välja arvatud vahel harva harva tõusu-mõõna ajal. Liigub maapinnal, nagu enamus tüllilisi, lühikeste jooksusööstudega, toiduotsinguil jooksmise vahel hetkeks peatudes ja nokkides. Saagi tabamisel raputab seda raevukalt, et see liivast või mudast puhastada.

Pereelu. Pesapaigaks valivad avara, hea nähtavusega koha. Emaslind muneb 3-4 muna süvendisse, mis on ääristatud taimede ja kivikestega. Hauduvad mõlemad vanemad 26-27 päeva, samuti toidavad mõlemad vanemad peale koorumist poegi. Väikseima ohusignaali puhul lahkub hauduja pesalt, kuigi pesa mahajätmine ei ole levinud. Pojad saavad lennuvõimelisteks 35-45 päevaselt. Noorlinnud hakkavad pesitsema 2 aasta vanuselt.

Toidulaud. Suvel toitub plüü rohkem maismaal elavatest selgrootutest, talvel kuuluvad menüüsse mereussikesed, molluskid ja koorikloomad. Harva ka seemned.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on plüü mitte väga levinud läbirändaja. Euroopas pesitseb kuni 10.000 paari plüüsid (Venemaa põhjaosas). Euroopas talvitub ca 120.000 isendit.

Iseärasused. Kurvitsaparvede 'valvekoer'. Tavaliselt esimene, kes ohust teada annab ja parve lendu ajab.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdsinbackyards.net