Ristpart

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Ristpart saabub Eestisse aprillis-mais ja lahkub oktoobris. Eestisse tuleb ta pesitsema. Eestis ristpart ei talvitu.

Välimus. (vaata pilte) Ristpart on meil üks erksama värviga linde. Erinevalt teistest partidest, kelle emaslinnud on valdavalt pruunikad, on nii emaslinnul kui isaslinnul kirev sulestik. Erkpunane nokk, tumeroheline kael ja pea, valge puguala, pruun vööt ümber keha ning tumedad ribad külgedel. Isaslind erineb emaslinnust selle poolest, et tal on silmatorkav kühm nokatüvikul.

Segamini võib ajada... Ristparti võib kaugelt segamini ajada hanega. Olek ja lennupilt on veidikene sarnased.

Levik ja rändamine. Ristpart on levinud põhiliselt parasvöötmelises Euraasias. Eriti poolkõrbe- ja stepivööndis. Suurem osa lendab talveks lõunasse, kuid Lääne-Euroopas on ristpardid peaaegu paiksed.

Kus võib kohata... Eestis võib ristparti kohata rannikul ja saartel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 27 ja pool aastat.

Eluviis. Ristpart pesitseb kivistel ja puudega kaetud laidudel kadakapõõsastes ja urgastes. Leida võib ka rannakülade kõrvalhoonete varemetest ja kiviaedadest, tühjadest rebaseurgudest ja õõnsatest puutüvedest.
Sulgivate ristpartide parved võivad olla väga suured, kuni 100.000 lindu.

Pereelu. Ristpardid on monogaamsed. Varakevadeti võib mererannikul näha ristpartide pulmamänge. Emaslind valib võitja ja koos otsitakse omale pesakoht. Ristpart vooderdab pesa valgete udusulgedega ja pesas on tavaliselt 8-12 valget muna. Emaslind haub 30 päeva. Pärast koorumist järgnevad pardipojad üsna ruttu emale vette. Pardipojad saavad iseseisvaks 6 nädala vanuselt ja suguküpseks 2 aasta vanuselt.

Toidulaud. Ristpardi menüü koosneb peamiselt meremudas elavatest selgrootutest ja väikestest vähilistest ning ussikestest. Sööb ka taimset toitu.

Vaenlased. Vaenlasteks võivad olla kõik loomad, kes pesasse tungida suudavad. Samuti kajakad, varesed ja muud röövlinnud.

Arvukus. Ristparte on Eestis 700-1000 paari, Euroopas 40.000 paari.

Iseärasused. Lennates moodustab ristpardi valge sulestik risti kuju, sellest tulenevalt kutsutakse ristparti ka vagalinnuks.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/index.html
http://miksike.com/docs/referaadid/ristpart_evelin.htm
R.Kuresoo, H.Relve, I.Rohtmets „Eesti elusloodus“, Varrak 2005
Oma silmad ja pea