Nurmkana e. põldpüü

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Looduskaitse alla ei kuulu.

Millal võib Eestis kohata... Aastaringselt, nurmkana on paigalind.

Välimus. Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt.

Segamini võib ajada... Eestis sarnaseid liike ei ela.

Levik ja rändamine. Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse.

Kus võib kohata... Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus. Kõige kindlam viis teda leida on vaadelda tähelepanelikult kõrge kattega põlde, heinamaid.

Eluiga. 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks.

Eluviis. Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus - karjamaal, heinamaal ning põldudel. Enamasti liiguvad joostes, lendu tõusevad peamiselt siis, kui oht ähvardab või vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab tiibadega veheldes veidi eemale, lastes lendu tõustes kuuldavale heli pri-pri-pri. Talvel ööbivad lume all „soojas“, mis võib saada saatuslikuks kui lumele jääkoorik peale tekib.

Pereelu. Nurmkana on monogaamne lind. Paaride moodustumise aeg on seotud ilma ning lumetingimustega. Niipea kui ilmuvad suuremad lumevabad laigud, hakkavad paarid päeval salkadest eralduma, kogunedes aga ööseks ning külmemaks ajaks salkadesse tagasi. Paarid kehtestavad end oma territooriumil, kukk annab endast teistele isastele teada territooriumihüüuga kirr-ik (kanadel krett-krett) ning aprillis võib ette tulla kukkede võimuvõitlust, mis paistab küll olevat veretu. Kana muneb keskmiselt 16 muna ning haub maapinda kraabitud pesas 25-26 päeva. Üks pesakond aastas, kuid kui esimene pesakond hukkub, siis ka teine, väiksem pesakond. Pesa asub sageli teraviljapõllul, kõige sagedamini nisupõllul, pesa eelistab teha metsa või põõsaste lähedale põlluäärele. Pojad lahkuvad pesast kohe ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda, teatud paari-suhted säilivad vanematel ka talvel.

Toidulaud. Toitu hangib siblides, mistõttu külmad lumerikkad talved on neile tõsine katsumus. Nurmkana on taimetoiduline liik, süües lehti, seemneid, aga ka tigusid. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida.

Vaenlased. Kullilised ja väiksemad imetajad nagu kassid, rebased, tuhkrud. Paljudes kohtades on liiki hakatud kasutama jahiobjektina laskmiseks.

Arvukus. Eestis hinnatakse pesitsejate üldarvu 4.000 - 7.000 paarile. Euroopas 1.700 000-3.000 000. Arvukus nii Eestis kui mujal on viimastel kümnenditel vähenenud, mida mõjutavad peamiselt külmad talved ning põllumajanduse areng.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org/wiki/Perdix
http://www.birdlife.org
http://www.bto.org/index.htm
http://www.iowadnr.com
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leh … 01nurmkana
Lundevall, C.-Fr., & Bergström, M. (2005). Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak.