Merisk

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Merisk ei ole Eestis looduskaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Merisk saabub Eestise märtsis-aprillis ning lahkub augustis, põhja poolt tulevaid meriske võib kohata ka septembris.

Välimus. Merisk on küllaltki silmatorkav oma pikade punaste jalgade ja nokaga, kuid sulestikus sellist edvistamist märgata ei ole, kõik on rangelt must-valge. Pea, saba ja selg, koos tiibadega on must, kõhualune ja tiiva ääred on valged.

Segamini võib ajada... Kuigi väga palju meriskiga sarnaseid linde ei ole, võib kõige enam meriskiks pidada harakat, kellel on sarnane sulepartii ning tegu on ka enamvähem sama suurte lindudega.Siiski on neil väga kerge vahte teha, tänu erinevatele sabadele, jalgadele ja nokkadele ning ka elupaikadele.

Levik ja rändamine. Pesitseb Põhja-Euroopas, Kesk-Euraasias ja Korea rannikul, talvituma läheb lõuna poole Põhja-Aafrikasse ja Lõuna-Euroopasse, Euraasia linnud India ookeani äärde. Osad populatsioonid, nt Suurbritannia oma on peaaegu paigalllinnud -- nad küll jäävad samasse riiki/piirkonda, kuid pesitsevad põhjas, talvituvad lõunas.

Kus võib kohata... Meriskit võib kohata tegutsemas rannajoonel, vahel harva ka sisemaal. Elamiseks eelistab merisk avatud maastikke, millel on madal taimestik, nii võib näha teda rannaniitudel, kruusa- ja liivarandades ning vahel ka ranna lähedal põldudel ja niitudel.

Eluiga. Meriskite tavaline eluiga on 14 aastat.

Eluviis. Merisk annab pesitsusajal oma kohalolekust märku valjude häälitsustega, mistõttu on tema kohalolekut juba kaugelt kuulda. Ta otsib toitu madalas vees. Merisk on üks väheseid rannikulinde, kes toidab oma poegi.

Pereelu. Merisk muneb oma pruunikirjud munad, mida tavaliselt on kolm, pessa. Pesana kasutatakse vaid lohku maas mis on väga kesise vooderdusega või üldse ilma selleta. Meriski peres hoolitsevad järglaste eest mõlemad vanemad võrdselt. Meriski pojad kooruvad juunis ja on võimelised oma pikkade jalgadega isegi mingil määral ujuma. Pojad lennuvõimestuvad juulis. Kui esimene kurn ebaõnnestub, võivad meriskid muneda uue kurna, kuid see on väiksem, üks kuni kaks keskmisest väiksema suurusega muna. Merisk on valmis pesitsuse ajal oma järelkasvu kaitsma, jälitades häälekalt linde nagu varesed ja kajakad, kes teda ja ta järelkasvu ohustada võivad. Vaid haududes lahkub ta pesalt vaiksel, et sellele mitte tähelepanu tõmmata. Noorlinnud pesitsevad esimest korda alles 4 aastaselt.

Toidulaud. Meriski pikk nokk on ideaalne madalaveelistel merelahtede põhjas elavate hulkharjasusside ja limuste kättesaamiseks, kes moodustavadki meriski põhimenüü.

Vaenlased. Kajakad, varesed ja väikekiskjad on ohtlikud munadele ja poegadele, Röövlinnud võivad himustada ka vanalindu.

Arvukus. Pesitsevate meriskite arvukus Eestis on 3-4 tuhande paari vahel. Euroopas on 293 kuni 425 tuhat  paari. Talvine arvukus Euroopas on ca 840 tuhat lindu.

Iseärasused. Isastel meriskitel on huvitav komme koguneda nelja-viiekesi kokku ja sooritada huvitav rituaal, klõbistada nokka ja pea ettesirutades seda vangutada. Merisk on Fääri saarte rahvuslind. 

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets „Eesti Elusloodus“, Varrak 2001
„Eesti Entsüklopeedia“, Valgus 1992
www.euring.org
http://blx1.bto.org/birdfacts